Politseitõke Salisburys

Mida oligi tarvis tõestada: London ei leidnud Skripalide juhtumist "Kremli kätt"

87
(Uuendatud 18:25 08.08.2019)
Scotland Yard tunnistas üles, et erinevalt "Mayst ja Mikserist" ei ole neil mingeid tõendeid Venemaa võimude osalusest Salisbury vahejuhtumis.

TALLINN, 8. august — Sputnik. Tunnistanud üles tõendite puudumise Venemaa võimude osaluse kohta Salisbury vahejuhtumis, kinnitas Scotland Yard ajalehes Guardian sisuliselt kõigi varem Venemaa aadressil kõlanud süüdistuste alusetust.

Sellest, et Briti politseil ei ole tõendeid Kremli osaluse kohta Skripalide mürgitamises, teatas kolmapäeval Scotland Yardi ülema abi Neil Basu.

Tema sõnul põhineb tohutu hulk spekulatsioone selle kohta, kes vastutab Salisbury vahejuhtumi eest, "Venemaa-ekspertide" hinnangutel, kuid mingeid konkreetseid tõendeid Venemaa võimude süü kohta ei ole seni esitatud, kirjutab The Guardian.

Seejuures rõhutas ta, et Venemaa kodanikud Aleksandr Petrov ja Ruslan Boširov jäävad Skripalide asjas endiselt peamisteks kahtlustatavateks ja Salisbury vahejuhtumi uurimine jätkub.

Venemaa Riigiduumas märgiti Briti politsei avaldust kommenteerides, et see nullib Londoni Venemaa-vastase kampaania. Sellest, nagu kirjutab RIA Novosti, teatas Riigiduuma väliskomitee esimees Leonid Slutski.

Председатель Комитета Госдумы РФ по международным делам Леонид Слуцкий
© Sputnik / Александр Натрускин
Leonid Slutski

"Enneolematu skandaal koos diplomaatide väljasaatmisega, sanktsioonid Venemaa vastu, sealhulgas need, mis kehtestati USA-s sõna otseses mõttes mõni päev varem — kõigel sellel ei olnud ega ole vähimatki alust," rõhutas ta. Kuid "Venemaa jälje" puudumine läänt nagunii ei morjenda ja lääs "irvitab  rahvusvahelise õiguse üle edasi", lisas Slutski.

Lõputu detektiivisaaga

Sputnik Eesti juba kirjutas, et Briti eriteenistuste kasuks töötanud endine Luure Peavalitsuse polkovnik Sergei Skripal ja tema tütar Julia leiti 4. märtsil 2018 teadvusetuna Salisbury linnast, Briti suurima, sõjaväe kontrolli all oleva keemiarelvalabori Porton Downi naabrusest.

Tere tulemast Salisburysse!
© Sputnik / Алекс Макнотон

Suurbritannia valitsuses väidetakse tõenditeta edasi, et kannatanud olevat mürgitatud Vene päritolu närvimürgiga.

Vaatamata esialgsetele teadetele mürgi surmavuse kohta jäid Sergei ja Julia Skripal Briti poole väitel ellu. Julia kirjutati haiglast välja mullu aprilli keskel ja Sergei kuu aega hiljem. Venemaale ei ole nad siiski naasnud. 

Venemaa saatkonnas arvatakse, et Venemaa kodanikke Sergei ja Julia Skripali hoitakse vägisi Suurbritannias kinni. Sergei Skripali ema soovib oma poja teadmata kadunuks kuulutada.

2018. aasta septembris nimetas London peamisteks kahtlustatavateks mürgitamises  venemaalased Aleksandr Petrovi ja Ruslan Boširovi märkides, et nad töötavat Vene luure teenistuses.

Kahtlustatavad ise on intervjuus RT-le kõik süüdistused kategooriliselt tagasi lükanud nimetades end "kesktaseme ettevõtjateks", kes käisid Salisburys ainult turismi eesmärgil.

Venemaa välisministeeriumi ametlik esindaja Maria Zahharova on teatanud, et mingeid veenvaid tõendeid Boširovi ja Petrovi osaluse kohta Skripalide mürgitamises ei olegi Briti pool esitanud, vaid Venemaa-vastase infokampaania ülesanne on juhtida tähelepanu kõrvale põhiküsimuselt, mis siis ikkagi Salisburys juhtus.

Briti "tõendeid" kommenteerides on Moskva Londonit korduvalt üles kutsunud minema alusetutelt süüdistustelt ja manipulatsioonidelt üle koostööle "Skripalide asja" uurimisel. Venemaa välisminister Sergei Lavrov on nimetanud kõiki süüdistusi Venemaa aadressil jamaks.

87
Tagid:
Keemiarelvade keelustamise organisatsioon, lavastatud keemiarünnak, keemiarelv, Novitšok, Viktoria Skripal, Julia Skripal, Sergei Skripal, Salisbury, Porton Down
Teema:
"Inglanna õiendab häda" (136)
Samal teemal
Skripali juhtum - "teda pole esimesest päevast peale enam elavate seas"
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde