Portaali Baltnews keelustamine Lätis

Portaali Baltnews keelustamine Lätis vaid suurendab huvi uudistekanali suhtes

31
(Uuendatud 12:35 07.08.2019)
Venemaa ajakirjanike hinnangul meenutab teabeportaali Baltnews keelustamine Lätis pilti nõukogude möödanikust, mida Baltimaad nii usinasti unustada püüavad.

TALLINN, 7. august — Sputnik. Katsed interneti ajastul midagi ära keelata on mõttetud ning Läti võimude seekohaseid samme võib nimetada ainult ühe sõnaga – tsensuur. Selline üldine järeldus koorus välja tuntud ajakirjanike ja poliitikute arvamustest, mida neil paluti avaldada Läti teabeportaalile Baltnews.lv juurdepääsu sulgemise kohta. 

Näiteks Venemaa ajakirjaniku Vladimir Pozneri sõnul lõpevad katsed meediale ligipääsu kuidagiviisi piirata alati number nulliga. Baltnews-ee-le antud intervjuus tõi ta näite nõukogude minevikust, mil võimud summutasid Ameerika Hääle, Deutsche Welle ja BBC venekeelseid saateid.

"Ja olgugi et selleks kulutati lausa miljardeid rublasid, kuulas ligi 40 miljonit inimest nii või teisiti ikkagi neid saateid. Tulemuseks oli, et usaldati ikka rohkem seda, mida kuuldi, ja üritati veel enam kuulata just sellepärast, et neid summutati," ütles Pozner.

Телеведущий Владимир Познер
© Sputnik / Екатерина Чеснокова
Telesaatejuht Vladimir Pozner

Aga siis, kui Gorbatšov võimule tuli ja varem keelatud meediakanalid kättesaadavaiks muutusid, kustus la huvi nende vastu, rõhutas ajakirjanik. 

Tõlgi ja literaadi Dmitri (Goblin) Putškovi meelest pole sõnavabadus läänes mitte midagi enamat kui propagandistlik stampväljend. "Ei ole mingit sõnavabadust, on vaid peremehe käsud, mis tulevad ookeani tagant," ütles ta intervjuus Läti Baltnewsile, mis nüüd on kättesaadav aadressil v.baltnews.com.

Samas näevad katsed piirata ebamugavate veebiväljaannete kättesaadavust Putškovi sõnul välja üsna kohmakad. "Kui mingi veebileht suletigi, siis veebivõrku tervikuna nad sulgeda ei saa. Nende katsed jäävad jõuetuks," väitis vestluspartner.

Дмитрий Пучков (Гоблин)
Sputnik / Максим Блинов
Dmitri Putškov (Goblin)

Teistsugust käitumist Läti poliitikutelt oodata ei tasu, nentis Putškov, põhjendades, et pisikesi riike kontrollivad ookeanitagused sponsorid oma toetusi suurendades või kärpides. "Sellest kõnelda, et keegi käitub valesti, pole mingit mõtet," leiab ta.

Vene ajakirjanik ja telesaatejuht Vladimir Solovjov sedastas Baltnews.ee-le antud intervjuus Läti võimude otsust kommenteerides, et Baltimaade üks põhisaavutusi pärast NSV Liidu kokkuvarisemist – meediavabadus ja arvamuste paljusus – on osutunud vabadustarmastavate baltlaste poolt unustatuks.

"Mind paneb imestama, et nad (Balti riigid) võtavad üle halvima nõukogude aja tavadest, millesse nad ise suhtuvad niivõrd mahategevalt," toonitas ta. Solovjovi sõnul jääb arusaamatuks, mida Läti võimud nii väga kardavad.

Владимир Соловьев в гостях у радио Sputnik Армения
© Sputnik / Asatur Yesayants
Vladimir Solovjov külas raadiojaamal Sputnik Armeenia

Ta leiab, et üldiselt tuleb Baltnews.lv blokeerimisele reageerida rahulikult. Esiteks sellepärast, et teabevälja ei anna tänapäeva maailmas niisama lihtsalt piirata ja see, mis satub keelu alla, tekitab auditooriumis veelgi suuremat huvi. Ning teiseks, sellele tuleb reageerida nõnda, nagu seadus, sealhulgas Euroopa seadusandlus lubab, selgitas ajakirjanik oma vaatenurka.

Venemaa Föderatsiooninõukogu välisasjade komisjoni liige Igor Morozov nimetas intervjuus Leedu portaalile Baltnews.lt nende Läti kolleegide veebilehe tõkestamist mõttetuseks.

Tema sõnul peavad Venemaa delegatsioonid rahvusvahelistes organisatsioonides, eeskätt OSCE Parlamentaarses Assamblees ja Euroopa Nõukogu Parlamentaarses Assamblees selle küsimuse vastavalt Euroopa inimõiguste ja vabaduste hartale päevakorda tõstatama.

Kui just Euroopa riigid ise mitte pelgalt ei riku, vaid "hävitavad teabelevis väljakujunenud tava juurdepäärul alternatiivsele teabele, siis on see absurd," märkis Venemaa senatisaadik.

Член Совета Федерации РФ Игорь Морозов
© Sputnik / Владимир Трефилов
Venemaa Föderatsiooninõukogu liige Igor Morozov

"Ei mingeid avaldusi Euroopa parlamendisaadikute poolt, mingeid ütlusi sõltumatute meediakanalite toetuseks – see on saanud poliitikaelu igapäevaseks tegelikkuseks. Ma eeldan, et see on esmatähtis töörinne ja Venemaa diplomaatia peab sellest rääkima, ja rääkima nüüdsama rahvusvaheliste läbirääkimiste diplomaatilistes kõnelustevoorudes," nentis Igor Morozov.

Varem on oma arvamust sel teemal avaldanud ka Eesti eurosaadik Yana Toom. Tema sõnul võib iga meediakanal, millel on riigi ulatuses tegevusluba, sellel territooriumil ka tegutseda. Ta märkis, et ei tea, mis laadi etteheiteid Läti portaalile esitati ja kas neid üldse oli, "aga interneti ajastul midagi ära keelata on üsna rumal" – netikasutajad leiavad ikkagi kõik üles.

Mõeldes ühtlasi võimalusele siinse Baltnewsi portaali sulgemisest Eesti võimude poolt, avaldas Yana Toom lootust, et Eestis midagi säärast ei juhtu.

Euroopa Liit pigistab liidusisese tsensuuri suhtes silma kinni

Nagu Sputnik Eesti kirjutas, blokeerisid Läti ametivõimud 24. juulil veebilehe Baltnews.lv, mis kuulub meediaagentuurile Rossija Segodnja. Läti välisministeerium põhjendas teabeagentuuri veebilehe tõkestamist sellega, et too väidetavalt "ohustab Ukraina territoriaalset terviklikkust, õõnestab tema sõltumatust ja suveräänsust" ning järelikult kuulub Euroopa Liidu sanktsioonide alla.

Министр иностранных дел Латвии Эдгарс Ринкевичс
© Sputnik / Sergey Melkonov
Läti välisminister püüdis selgitada, kuidas "tsensuuri puudumine" ja Baltnewsi keelustamine omavahel kokku klapivad

Venemaa välisministeerium süüdistas ametliku Riiat püüdes puhastada oma teaberuumi sõltumatuist ja riigi kontrollile allutamata meediast. Nagu välisministeeriumis märgiti, eelistab Euroopa Liit, kelle dokumentidele Läti võimud viitavad, mitte märgata arvamusvabaduse süstemaatilisi rikkumisi oma liikmete, sealhulgas Balti riikide poolt.

Baltnews on Leedus, Lätis ja Eestis töötav venekeelne teabeportaal. Praegusel ajal on lätimaine Baltnews kättesaadav aadressil lv.baltnews.com.

Juurdepääsu sulgemine Lätis tegutsevale portaalile Baltnews.lv tekitas Eestis arutelu teemal, kas Tallinn peaks kohalikele võimudele tülikat meediat tõrjudes astuma Riia jälgedes.

Eesti valitsuserakondade arvamused Baltnews.ee kohta on lahknenud ja konsensust pole selles küsimuses õnnestunud saavutada.

Rahvusvaheline Ajakirjanike Föderatsioon on toetanud Sputniku ajakirjanikke võitluses tsensuuriga.

Muuseas, vaenulik suhtumine Venemaa meediakanalitesse ja nende alusetu süüdistamine propaganda tegemises on siiski omased ka Eesti riigiametnikele, näiteks soovitatakse tungivalt mitte anda mis tahes kommentaare "valedele" vene meediakanalitele, sealhulgas Sputnik Eestile. "Soovituste" eirajaid tabab karm kriitika ja avalik hukkamõist, nagu juhtus näiteks minister Mailis Repsiga.

Venemaa välisministeerium on korduvalt rõhutanud läänes Venemaa meedia vastu propaganda ja erapoolikuse osas esitatud süüdistuste põhjendamatust.

Moskvas loetakse kõiki ajakirjanike tööle tehtavaid takistusi võitlusvahendiks sõnavabaduse ja alternatiivse teabe leviku vastu.

31
Teema:
Meedialahingud (253)
Samal teemal
Võitlus tõe eest: miks Baltikumis keelustatakse vene meediakanaleid – vaadake videot
Panna kinni või mitte: Eesti valitsuserakonnad Baltnewsi sulgemisest