Peaminister Jüri Ratas kohtumisel Ühendkuningriigi uue peaministri Boris Johnsoniga

Ratas: Ühendkuningriigi lahkumine Euroopa Liidust ei tähenda lahkumist Euroopast

68
(Uuendatud 19:10 06.08.2019)
Peaminister Jüri Ratas rõhutas kohtumisel Ühendkuningriigi uue peaministri Boris Johnsoniga, et Ühendkuningriik on ja jääb Eestile, Euroopa Liidule ning NATO-le võtmetähtsusega partneriks Euroopa julgeoleku tagamisel.

TALLINN, 6. august — Sputnik. Peaminister Jüri Ratas kinnitas soovi Eesti ja Ühendkuningriigi tihedat partnerlust ja koostööd tulevikus süvendada, edastas valitsuse kommunikatsioonibüroo.

"Meid seob tihe kaitse-, küber-, ja digikoostöö ning samuti lähedane koostöö erinevates rahvusvahelistes organisatsioonides, eriti NATOs. Loodame jätkata tihedat ja avatud koostööd Ühendkuningriigi uue valitsusega," sõnas Ratas ning kutsus peaminister Boris Johnsonit Eestit külastama.

Юри Ратас на встрече с Борисом Джонсоном
© Фото : Stenbocki maja
Peaminister Jüri Ratas kohtumisel Ühendkuningriigi uue peaministri Boris Johnsoniga

Kaitsekoostööst kõneldes kinnitas Ratas, et Eesti hindab kõrgelt Ühendkuningriigi panust Läänemere regioonis kogu NATO julgeoleku tagamisele.

"Ühendkuningriigi kohalolek ulatub Vabadussõja aegadesse, sel suvel olid briti üksused Eestis esindatud nii maal, õhus kui merel. Meie kaitsekoostöö nii Euroopas, aga näiteks ka Afganistanis, NATO missioonil on väga hea näide liitlaste ühtsusest," lausus Ratas.

Ühendkuningriigi uueks peaministriks valiti Boris Johnson >>

Peaminister märkis, et Euroopa Liidu jaoks on oluline, et Ühendkuningriigi lahkumine liidust toimuks korrapäraselt kokkulepitud lepingu alusel. Ratas rõhutas tihedate ja lähedaste suhete jätkumise tähtsust ka pärast riigi lahkumist liidust.

"Ühendkuningriik on ja jääb meile lähedaseks partneriks ja sõbraks Euroopas ning oluliseks liitlaseks NATO-s. Meid seovad huvid ja koostöö väga paljudes valdkondades, julgeolekust majandusküsimusteni," lausus Ratas.

"Saime olulise sõnumi, et Ühendkuningriigi lahkumine Euroopa Liidust ei tähenda lahkumist Euroopast ja meie kahepoolne julgeolekukoostöö jätkub," sõnas Ratas.

Peaministrid arutasid veel Eesti ja Ühendkuningriigi koostööd digi- ja küberkaitse vallas ning avaldasid heameelt, et see on tihenenud. Peaminister Johnsonile pakkus suurt huvi koostöö digitaalse tervishoiu valdkonnas. Ratas kutsus Johnsonit ka septembris Tallinnas toimuvale digitippkohtumisele.

Suurbritannia uues valitsuses alustati ettevalmistusi nn karmiks Brexitiks

Ühendkuningriigi uus valitsus määras kindlaks riigi Euroopa Liidust lahkumise viimase võimaliku kuupäeva – Brexit kulgeb nn karmi stsenaariumi kohaselt.

Meediale antud kommentaaris ütles Suurbritannia valitsuse Brexiti leppeta lahkumise ettevalmistusrühma koordinaator Michael Gove lootuse puudumisest sellele, et Brüssel nõustuks Londoni soove arvestades uut kokkulepet sõlmima.

"Antud hetkel on Suurbritannia valitsuse prioriteediks valmistumine ilma leppeta lahkumiseks," ütles Gove. 

Uus valitsusjuht Boris Johnson ise on juba varem teatanud, et igal juhul lahkub tema riik Euroopa Liidust hiljemalt käesoleva aasta 31. oktoobril. Tema sõnul algab selle kuupäevaga uus ajastu – teekond õitsengule, mis võimaldab muuta Suurbritannia "kõige vägevamaks paigaks siin maailmas."

Eestis paikneva liitlaste lahingugrupi juhtriigiks on Ühendkuningriik

Ühendkuningriik on raamriik üle 1000 kaitseväelasega NATO lahingugrupis Tapal. Ühendkuningriigi hävitajad on hetkel Ämaris NATO Balti õhuturbemissioonil.

Британские солдаты на церемонии по случаю развертывания многонационального батальона НАТО в Тапа
© REUTERS / INTS KALNINS
Briti sõjaväelased Tapal

Briti esindajad osalevad ka NATO staabielemendi NFIU ja NATO küberkaitsekoostöö keskuse töös. Eesti ja Ühendkuningriigi kaitseväelased teenivad koos Afganistanis, NATO missioonil Resolute Support ning teevad koostööd Ühendkuningriigi juhitavas ühendekspeditsiooniväes JEF.

68
Tagid:
Jüri Ratas, Boris Johnson, Eesti, Suurbritannia
Samal teemal
Brexit – protsess läks käima
MGIMO professor: Boris Johnsoni piraatlusstiil - Churchilli vaimus
Suurbritannia pööras Euroopa Liidule selja
Theresa May ei ole enam Suurbritannia peaminister — video
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde