Eesti ei tunnista Donbassis väljastatud uusi Venemaa passe, illustreeriv foto

Eesti ei tunnista Donbassis väljastatud uusi Venemaa passe

83
(Uuendatud 16:04 05.08.2019)
Eesti välisministeerium otsustas mitte tunnistada Venemaa poolt Donetski ja Luganski oblastite elanikele pärast 24. aprilli väljastatud passe juhul, kui passi kasutaja ei olnud varem Venemaa kodanik.

TALLINN, 5. aug — Sputnik. Välisminister Reinsalu sõnul on see otsus vastuseks Venemaa Föderatsiooni presidendi poolt aprillis allkirjastatud määrusele anda Donetski ja Luganski oblastite elanikele lihtsustatud korras Vene kodakondsus.

"Ida-Ukraina elanikele Vene kodakondsuse jagamine lihtsustatud korras on täiendav katse õõnestada Ukraina iseseisvust ja põlistada praegune ebastabiilne julgeolekuolukord Ida-Ukrainas. See on täielikus vastuolus Minski lepete vaimuga," selgitas Reinsalu.

"Eesti tänane otsus väljendab meie põhimõttelist hukkamõistu Venemaa taolistele püüdlustele," lisas ta.

Eesti välisminister tõstatas passistamise teema Euroopa kolleegidega maikuisel Euroopa Liidu välisasjade nõukogul. 20. juunil väljendas Euroopa Ülemkogu selle pärast sügavat muret ning ühtlasi ka valmisolekut kaaluda nende Venemaa passide mittetunnustamist.

"Usun, et ka teised Euroopa Liidu liikmesriigid ja kogu rahvusvaheline üldsus võtavad peagi vastu sarnased otsused. Meie kohus on jätkata Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse aktiivset toetamist," lisas ta.

Eesti on varem otsustanud mitte tunnustada Venemaa Föderatsiooni passe, mis on väljastatud Krimmis ja Sevastopolis sealsetele elanikele pärast 18. märtsi 2014 passe juhul, kui passi kasutaja ei olnud varem Venemaa kodanik.

Eesti üheskoos paljude teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega rõhutas Euroopa Komisjonile vajadust töötada välja Euroopa Liidu suunised antud küsimuses ning tänane otsus lähtub juulikuus esitatud suunistest.

Mittetunnustamise otsus on iga Euroopa Liidu liikmesriigi enda pädevuses. Eesti menetleb Venemaa kodanike viisataotlusi vastavalt Euroopa Liidu viisaeeskirjale ning EL-Venemaa viisalihtsuslepingule.

Venemaal Rostovi oblastis asuvad erikeskused alustasid juuni keskel isehakanud Donetski ja Luganski rahvavabariigi elanikele Venemaa Föderatsiooni passide väljastamisega, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

© Ruptly
"Don-passide" protsess läks käima

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et 24. aprillil allkirjastas Venemaa president Vladimir Putin määruse "Isikute kategooriatest, kellel on humanitaarsetel eesmärkidel õigus taotleda Venemaa kodakondsust lihtsustatud korras".

Putin teatas, et küsimus on puhthumanitaarset laadi ja Moskva ei kavatse Kiievile sellega probleeme tekitada, kuid olukord kodanikuõigustega DRVs ja LRVs ületab igasugused piirid.

Määruse kohaselt on see kehtestatud inim- ja kodanikuõiguste ja -vabaduste kaitseks ja on kooskõlas nii üldtunnustatud õiguse põhimõtetega, rahvusvahelise õiguse normidega, kui ka Venemaa kodakondsusseaduse sätetega. Määrus jõustus selle ametliku avaldamise päeval 24. aprillil.

Määruse vastuvõtmisega on mõnedes Ukraina Donetski ja Luganski oblasti rajoonides alaliselt elavatel isikutel õigus taotleda Venemaa kodakondsust lihtsustatud korras vastavalt 31. mail 2002 jõustunud föderaalseadusele nr 62-ФЗ "Venemaa Föderatsiooni kodakondsusest " paragrahvi 14 lõikele 8.

2014. aastast peale ei ole Donbassi territooriumil katkenud relvastatud vastasseis Ukraina uute ametlike võimude ja Donetski ning Luganski isehakanud rahvavabariikide vahel. Sõjaline konflikt on juba viinud arvukate ohvrite ja purustusteni. Isegi Minski kokkulepete sõlmimine 2015. aasta veebruaris ei ole rahu toonud.

83
Tagid:
välisministeerium, Urmas Reinsalu, Eesti, Venemaa, pass, Luganski RV, Donetski RV, Donbass
Samal teemal
Väljavaade paremaks eluks – järjekorrad Venemaa passide saamiseks Donbassis
Venemaal alustas tööd esimene Donbassi elanikele passide väljastamise keskus
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde