Euroopa Liidu ja NSV Liidu sarnasuse küsimus lõhestab valitsust, illustreeriv foto

Euroopa Liidu ja NSV Liidu sarnasuse küsimus lõhestab valitsust

69
(Uuendatud 09:52 27.07.2019)
Peaminister Jüri Ratas kritiseeris siseminister Mart Helme avaldust Euroopa ja Nõukogude Liidu sarnasuse kohta, kuid selgus, et ka rahandusminister jagab siseministri arvamust.

TALLINN, 27. juuli - Sputnik. Siseminister Mart Helme tõstatatud Brexiti analoogia Eesti lahkumisega Nõukogude Liidust küttis üles kired, mis tundusid juba olevat valitsuskoalitsiooni hästi koordineeritud kontrolli all.

Ratas: Euroopa Liit ei ole Nõukogude Liit

Kommenteerides Mart Helme õnnitlust Suurbritannia uuele peaministrile Boris Johnsonile ütles Eesti valitsusjuht Jüri Ratas, et EL võrdlemine NSV Liiduga on vale ja Eesti välispoliitika kurss jääb samaks.

Peaminister rõhutas, et Keskerakonna ja Isamaaga koalitsioonilepingu sõlmimisel nõustus EKRE valitsuse poliitika põhimõtetega ja peab neid järgima.

"Praeguse valitsuse koalitsioonileping ütleb, et lähtume välis- ja julgeolekupoliitikas Eesti rahvuslikest huvidest, riiklikust suveräänsusest ning rahvusvahelisest õigusest, järgides rahvusvahelisi kokkuleppeid ja ÜRO põhimõtteid," tuletas ta meelde.

Tema sõnul ei ole Eestis ühtegi suurt parteid, mis seaks kahtluse alla riigi kuulumise Euroopa Liitu.

"Me ajame sõltumatut ja järjepidevat välis- ja julgeolekupoliitikat, eelkõige meie kuulumise kaudu EL ja NATOsse. Eesti jaoks on oluline Euroopa Liidu ja NATO ühtsus ja koostöö," ütles Ratas.

Юри Ратас
© REUTERS / PIROSCHKA VAN DE WOUW
Peaminister Jüri Ratas

Valitsusjuht lisas, et EKRE poliitikud peaksid lähtuma oma avaldustes ja tegevustes nendest põhimõtetest ning mitte otsima analoogiat EL ja NSV Liidu vahel.

Ratas sõnul on erinevus nende vahel selles, et EL on riikide liit ja NSV Liit oli aga liitriik.

Martin Helme leidis neli ELi ja NSVL vahel sarnasust

Peaministri sõnadele järgnes kohe teise valitsuse liikme, siseministri ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) esimehe Mart Helme poja, rahandusminister Martin Helme reaktsioon.

Мартин Хельме
© AP Photo / Tanel Meos
Rahandusminister Martin Helme

Rahandusministri sõnul ei ole Nõukogude Liidu ja Euroopa Liidu võrdlemises midagi skandaalset. Ta luges üles kahe riikliku moodustise tema arvates sarnased küljed:

"Mõlemal on ainult üks "õige" (vasakpoolne) ideoloogia ja selle vastaseid peetakse vaenlasteks, keda tuleb represseerida. Mõlemast liidust väljumine on kuulutatud mõeldamatuks. Kuigi valimised (isegi referendum!) on mõlemas liidus võimalikud, siis võimul peavad olema ainult need, kes toetavad õiget ideoloogiat (Kersti Kaljulaid ütles meile justsama sama asja).

Mõlemas liidus on rahvuslikud jõud kuulutatud praeguse režiimi peamisteks vaenlasteks," selgitas noorem Helme.

Eesti välisministeeriumi asekantsler Matti Maasikase kohta seoses riigi poliitika kursi muutmisega märkis rahandusminister, et EKRE tuligi valitsusse selleks, et "lõpetada Matti Maasikase heitlik riigivalitsemine".

Seega on vastuolu valitsusjuhi ja tema kahe peamise ministri vahel suhtumises Euroopa Liitu ilmne.

On selge, et Jüri Ratast toetavad neli Keskerakonda kuuluvat kabineti liiget ja isa ja poeg Helmesid - kolm nende erakonnakaaslasest EKRE ministrit. Seega jääb otsustav sõna selles vastasseisus Isamaale.

Välisminister Urmas Reinsalu, kaitseminister Jüri Luik ja justiitsminister Raivo Aeg ei ole oma seisukohta toimuva suhtes avaldanud.

Šeff, mida teha?

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et peaministri ja ministrite vaidluse põhjuseks oli Mart Helme õnnitlus Boris Johnsonile tema saamise puhul Suurbritannia peaministriks. Selles võrdles siseminister Brexitit Eesti lahkumisega Nõukogude Liidust.

Siseministri sõnul mäletavad eestlased neid raskusi, mida tuli ületada lahkumisel liidust, millesse nad kunagi ei tahtnud kuuluda.

"Me olime valmis taluma ka raskusi ja tagasilööke. Oma tee valimine ei tule kunagi ilma hinda maksmata. Soovin teile jõudu ja meelekindlust teie ees seisvates väljakutsetes," kirjutas Helme.

Председатель партии EKRE Март Хельме
© AP Photo / Raul Mee
Siseminister Mart Helme

Siseministri Briti peaministrile saadetud kirjas esitatud seisukohad tekitasid Eesti välisministeeriumi asekantsleri Matti Maasikases arusaadavalt muret.

Ta pöördus avalikult Eesti peaminister Jüri Ratase ja välisminister Urmas Reinsalu poole ja küsis, kas riigi välispoliitika on muutunud, arvestades Mart Helme avaldusi.

"Eesti valitsuse liige võrdleb Euroopa Liitu Nõukogude Liiduga. Meie diplomaatidel on raske rääkida, et meie poliitika ei ole muutunud," kirjutas Maasikas.

69
Tagid:
EL, NSV Liit, Martin Helme, Mart Helme, Jüri Ratas, Eesti, poliitika
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde