Hukkunud Boeingu rusud, reis MH17

Hollandi ajakirjanik paljastas Läänele ebamugavad üksikasjad MH17 juhtumis

210
(Uuendatud 15:02 25.07.2019)
Malaisia ametnikud heitsid valgust 2014. aasta suvel Donbassi kohal alla kukkunud reisilennuki katastroofi asjaolude rahvusvahelise uurimisrühma juurdluse seniteadmata üksikasjadele. Viimased seavad uurimisrühma tõendusbaasi kahtluse alla. 

TALLINN, 25. juuli — Sputnik. Malaisia peaminister Mahathir Mohamad lausus Hollandi ajakirjaniku Max van der Werffi uues dokumentaalfilmis antud intervjuus, et USA, Holland ja Austria ei ole tegelikult sellest huvitatud, et Malaisia Boeingu allakukkumise põhjused kindlaks teha ja tragöödia tõelised süüdlased üles leida, vaid on lihtsalt otsustanud, et vastutama peab Venemaa, vahendab RIA Novosti.

Lennuõnnetuse sõltumatu uurimisega tegeleva Max van der Werffi 28-minutiline dokumentaalfilm laaditi YouTube'i üles juuli keskel. Film kätkeb endas Malaisia peaministri Mahathir Mohamadi ja Malaisia valitsuse juures tegutsenud uurimisrühma juhtinud kolonel Mohamad Sakri tunnistusi ning kohtuekspertiisi tulemusi SBU poolt esitatud kõnesalvestistest, mille Malaisia ettevõte OG IT Forensic Services on tunnistanud võltsinguks. Samas on üheksa jälge redigeeritud salvestistest leidnud ka saksa ekspert, kellega filmis on samuti intervjuu.

Vastates ajakirjaniku küsimusele, mispärast kuue esimese uurimiskuu jooksul ei lülitatud Malaisia juurdlusrühma ühisesse uurimisrühma (JIT), väitis peaminister: "See on ebaõiglane ja ennekuulmatu. Lennuk oli meie (Malaisia – toim.) oma ja lennukis olid malaislased, kes samuti hukkisid. Nõnda oleks Malaisia loomulikult pidanud olema esimeseks riigiks, kes pidanuks uurimises osalema... Aga nad lihtsalt ignoreerisid meid," lisas ta.

Malaisia lennuõnnetusele järgnenud esimesel, 18. juunil toimunud pressikonverentsil teatas peaminister Najib Razak kokkulepetest, mille ta oli telefoni teel saavutanud USA presidendi Barack Obama ja Ukraina presidendi Petro Porošenkoga.

"Obama ja mina leppisime kokku, et uurimine on avalik ja rahvusvahelised meeskonnad saavad juurdepääsu lennuki hukkumispaigale," ütles ta. Tema sõnul lubas Porošenko korraldada täieliku, põhjaliku ja sõltumatu juurdluse, millest võtavad osa ka Malaisia ametivõimud.

"Ta ütles ka, et mitte keegi ei tohi rususid ega musti kaste sündmuspaigalt teisaldada," toonitas Razak tookord. Pärast seda pressikonverentsi saatis Malaisia valitsus Kiievisse erilennuki, mille pardal olid Malaisia katastroofiabi ja päästeteenistuse meeskonnad ning meedikute meeskond. Ühine uurimisrühm (JIT), mis toimetab juurdlust õnnetuse asjaolude osas Hollandi peaprokuratuuri alluvuses ilma Venemaa osavõtuta, on juba esitanud oma vahekokkuvõtted.

Juurdlus kinnitab, et Boeing tulistati alla õhutõrje raketisüsteemist Buk, mis kuulub Venemaa Relvajõudude Kurski oblastis baseeruvale 53. õhutõrjebrigaadile. JIT tegi teatavaks nelja MH17 allatulistamises kahtlustatava nimed. Teadaande kohaselt on kahtlustatavate seas venemaalased Igor Girkin, Sergei Dubinski ja Oleg Pulatov ning ukrainlane Leonid Hartšenko.

Juurdlus peab neid asjaosalisteks ka raketisüsteemi BUK kohaletoomises Donbassi positsioonile ja Malaisia Boeingu allatulistamises. Nagu JIT esindaja teatas, väljastab juurdlus rahvusvahelise orderi nende vahistamiseks. JIT-st on ühtlasi teatatud, et kohtupidamine MH17 katastroofi asjus toimub Hollandis ning algab 9. märtsil 2020. aastal.

Venemaa välisministeerium on teatanud, et JIT süüdistused Venemaa kaasatuses Malaisia Boeingu allatulistamisse on alusetud ja kahetsusväärsed, juurdlus on osutunud ühepoolseks ja erapoolikuks.

Hiljem on Venemaa president Vladimir Putin märkinud, et Venemaale ei anta ligipääsu reisilennuki katastroofipaigale Ida-Ukrainas, ent Moskva saab juurdluse tulemusi tunnistada vaid juhul, kui ta saab sellest täiel määral osa võtta.

Venemaa kaitseministeeriumist teatati, et kõik raketid, mille mootorit demonstreeris MH17 katastroofi Hollandi uurimiskomisjon, on 2011. aastast peale utiliseeritud. Venemaa presidendi pressisekretär Dmitri Peskov on korduvalt teatanud, et Venemaa lükkab süüdistused seotuses Malaisia Boeingu allakukkumisega kategooriliselt tagasi.

Malaisia lennuettevõttele kuulunud Boeing 777, mis lendas Amsterdamist Kuala Lumpurisse, kukkus 17. juulil 2014 Donetski lähedal alla. Kõik lennuki pardal olnud 298 inimest hukkusid. Kiiev süüdistas katastroofis separatistlikke relvaüksusi, kes vastasid, et neil ei ole vahendeid, mis võimaldaksid alla tulistada sellisel kõrgusel lendavaid lennukeid.

210
Teema:
MH17 katastroof (29)
Samal teemal
MH17 katastroof
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde