Директор музея Кадриоргского художественного музея Александра Мурре с юной участницей мастер-класса по живописи

OSCE volinik andis hinnangu Läti haridusreformile

44
(Uuendatud 17:14 24.07.2019)
OSCE volinik andis hinnangu Läti haridusreformile. Haridusreformi käigus Läti hülgab juba juurdunud kakskeelse haridussüsteemi. Hülgab mudeli, mis on ennast aastakümnete jooksul õigustanud, arvab OECD rahvusvaähemuste komissar Lamferto Zander.

TALLINN, 24. juuli — Sputnik. "Ma olen tuttav Läti, mida ma märtsis külastasin, haridusreformi puhul seatud sihtidest. Neeed aga tähendavad lahkumist varem korralikult toiminud kakskeelsest haridusmudelist, mis tugineb minu organisatsiooni soovitustele," lausus Zannier RIA Novostile.

Märtsis toimunud visiidi käigus pidas Zannier ühiskondlike organisatsioonide esindajatega terve rea kohtumisi, mis olid pühendatud koolihariduse üleviimsele läti keelele. Nagu ütles Läti vene õppekeelega koolide toetusühingu juht ning Seimi saadik Igor Pimenov, mõistis Zannier hukka koolide üleviimise läti keelele, mis toimub "tegelikult ilma koolilaste vanematega nõu pidamata". Eurovolinik tutvus inglisekeelse Ülelätilise Lastevanemate Kogu resolutsiooniga, kus on selgelt väljendatud vene koolides õppivate laste vanemate tahe nõudmisega säilitada Lätis nende lastele emakeelne haridus.

Логотип ОЭСР на здании штаб-квартиры организации в Париже.
© AFP 2019 / ERIC PIERMON
OECD on seni olnud vähemuste keelte kaitsel ja toetanud koolilaste õpet nende emakeeles

Nagu märkis inimõiguste kaitsja Jelisaveta Krivtsova, reageeris OSCE Läti koolireformile negatiivselt, kuid sel vastukajal on vaid soovituslik iseloom ja pole kohustust selle täitmiseks ning ametivõimud püüavad sedasorti hinnanguid avalikkuse ees maha vaikida.

Zannier on varem teatanud, et on mures Läti haridusseaduse pärast ning kritiseerisid Lätit kodakondsusetuse küsimuses. Läinud aasta oktoobris nentis eurovolinik kõnelustel Venemaa välisministri Sergei Lavroviga, et ta võtab tõsiselt "Venemaa-poolset muret selle üle, et toimub Euroopa Liidu keelte poolne teiste keelte diskrimineerimine."

Läti Seim on kinnitanud ja president Raimonds Vējonis allkirjastanud haridusseaduse muudatused, mis näevad ette ülemineku lätikeelsele õppetööle. Reform tahetakse rahvusvähemuste õppeasutustes lõpule viia 2021/2022. õppeaastaks.

Läti venekeelne elanikkond on suhtunud reformi äärmiselt negatiivselt, riigis vallandus seepeale meeleavalduste laine. Moskva lubas teha kõik endast oleneva järgimaks Läti venekeelsete inimeste õigust venekeelse hariduse saamiseks. Venemaa välisministeerium juhib järjepidevalt ÜRO, EL-i, OSCE ja Euroopa Nõukogu inimõiguste kaitsega tegelevate struktuuride tähelepanu Läti võimude diskrimineerivale keelepoliitikale. Venemaa Riigiduuma võttis seoses selle koolireformiga vastu avalduse majanduslikest meetmetest Läti suhtes.

Lätis elab vähemalt kaks miljonit inimest. Riigikeeleks on seal läti keel. Vaatamata sellele, et ligi 40% riigi elanikkonnast keelt kõneleb emakeelena vene keelt, on sel võõrkeele staatus.

44
Tagid:
OSCE, Läti, haridus
Teema:
Õigus emakeelsele haridusele (31)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde