Tanker Stena Impero

Suurbritannia tankeri arest ja laevade viimine Hiina lipu alla

86
(Uuendatud 17:56 23.07.2019)
Naftankeri arest Hormuzi väina piirkonnas kasvatab pingeid Suurbritannia ja Iraani vahel. Kõik see toimub ajal kui Suurbrirtannias valitakse peaministrit.

TALLINN, 23. juuli — Sputnik. Hormuzi väina läbivate tankerite omanikud ja laevasaatjad otsivad võimalusi tagamaks stabiilne naftatransiit Iraani ja Suurbritannia jätkuvas vastasseisus. Samas aga võib selles pingelises olukorras saada Hiina üheks kasusaajaks tänasest kriitilisest olukorrast. Pärast seda kui Iraan on kinni pidanud Briti lipu all sõitva naftatankeri, selles võtmetähtsusega naftatransiidi tee "kitsaskohas", osutuvad edaspidi tõenäolisemalt kõige "immuunseimaks" igasuguste repressioonide suhtes, Iraani strateegilise liitlase Hiina lipu all sõitvad laevad.

Briti mereteabe (s.o. mereluure) ettevõte Dryad Global on teada andnud, et Briti laevandussektor "ei olnud tõepoolest valmis" selle ettenähtava olukorra jaoks ning, et laevandusettevõtted hakkavad alles nüüd otsima tegusaid alternatiive Briti lipu all sõitvate laevade kaitsmiseks selles tundlikus ja lihtsaimini "haavatavas" naftatransiidi piirkonnas.

"Tavaliselt on kõige tõenäolisemalt sihikule võetud Briti ja USA lipu all sõitvaid ning Saudi huviorbiiti kuuluvaid laevu," ütles AFP uudisteagentuurile Dryad Globali juhataja Philip Diacon.

The United States and the United Kingdom continue to build up their regional military presence in the wake of Iranian statements about the possibility of blocking the Strait of Hormuz.
© Sputnik / РИА Новости
Suurbtitannia tankeri arest ja laevade ümberlipustamine Hiina lipu alla

Diacon ütles, et enamik tema klientidest soovib nüüd oma laevu viia Hiina lipu alla, viia oma laevad Iraani strateegilise liitlase lipu alla. "Me hakkame varsti märkama Hiina lipu all sõitvate laevade rohket liikumist," märkis ta.

Iga päev läbib tankerite "kõhus" Hormuzi väina üle 18 miljoni barreli toornaftat - kolmandik kogu meritsi veetavast naftast ja viiendik maailma naftatarnetest - ja see ei tohi seiskuda, ükskõik kui volatiilne poliitiline olukord maailmas ka ei oleks.

"Õli voolab ja peab edasi voolama," rõhutas Diacon. "Iraan ei ole huvitatud teiste riikide häirimisest ja riikidevaheliste pingete üleskruvimisest."

Mis toimus?

Nädalavahetusel avalikustati tankerile Stena Imperole Iraani merejõudude poolt edastatud hoiatuse salvestis laeva kursil olevast ohust-takistusest. Hoiatuses teavitab Iraani patrull-laev tanker Stenat, et kokkupõrke vältimiseks Iraani kalalaevaga, peab laev muutma kurssi. Tanker aga ignoreeris hoiatust.

Kuid HMS Montrose, Briti fregatt, kes oli piirkonnas patrullimas, ütles omakorda tankerile, et "seda (s.t. tankerit) ei tohi mingil moel takistada hoidmast oma kurssi, ega ka mingil muul viisil tema marsruuti mõjutada", kuna laev läbis rahvusvahelist tunnustatud transiidi väina, rahvusvaheliselt tunnustatud marsruudil.

Pärast merel toimunud intsidenti – kokkupõrget Iraani kalalaevaga ja tankeri suunamist (arestimist) Bandar Abbase sadamasse Iraanis, saabus 21. juulil 2019, et olla täpne, Iraani Revolutsiooniline Kaardiväe (Revolutionary Guard) esindaja Stena Impero pardale. Tanker sõitis Briti lipu all ja tema omanik on Stena Bulk.

Teherani väitel oli tanker oma sidesüsteemid välja lülitanud ja ignoreerinud Iraani poolseid hoiatusi. Taolise tegevuse tõttu laev konfiskeeriti-arestiti ja viidi juhtumi uurimiseks Iraani sadamasse.

© AP Photo / ISNA
Põlev tanker Pärsia lahes

HMS Montrose hilines asjade käiku sekkumisega, ning Briti fregati sündmuskohale saabumise ajaks oli tanker juba Iraani territoriaalvetes Ühendkuningriigi ja laevaomanike sõnul oli aga Stena Impero Omani territoriaalvetes juba enne kinnipidamist.

HMS Montrose´l "tõesti ei olnud võimalik olukorda muuta," kommenteeris juhtunut Philip Diacon.

Diacon keeldus seletamast, kuidas ja kust tema firma sai Iraanipoolse hoiatuse salvestuse. Philip Diacon selgitas, et hoiatus-infovahetus toimus 16 kanali kaudu, kanali kaudu, mis töötab rahvusvahelise hädaolukorra sagedusel.

Kinni püütud, oh üllatust!

Tankerikriis kujunes ja süveneb jätkuvalt ajal, kui Ühendkuningriigi poliitilises elus toimuvad olulised nihked ja muutused. Kuningliku mereväe endine ülem admiral Lord West kommenteeris kriisi, et "see on kujunenud-kujundatud ajal kui meie poliitiline eliit on keskendunud uue peaministri valimisele."

Diacon nõustus, et "see (tankeri arest) oli ilmselgelt korraldatud sooviga "üllatada" Ühendkuningriiki".

Jeremy Hunt nõudis esmaspäeval Euroopa Liidu poolt juhitud mereväe missioonilt, et see kaitseks laevaliiklust Hormuzi väinas ja naftatransiiti selle kaudu. Ta lubas, et see "ei ole osa Ameerika Ühendriikide maksimaalsest survestuspoliitikast Iraani suhtes, sest meie (Ühendkuningriik) oleme jätkuvalt pühendunud Iraani tuumakokkuleppe säilitamisele."

Samas väidab Ühendkuningriik, et ta soovib tugevdada oma sõjalist kohalolekut piirkonnas, et tagada oma laevade ohutus. HMS Duncan, kuningliku mereväe tüüp 45 miinilaev, on juba teel Pärsia lahe piirkonda, samuti on kavas samasse piirkonda saata tuumaallveelaev Iraani side pealtkuulamiseks.

Hunt nõuab, et Stena Impero oleks käideldud "vastavalt rahvusvahelise õiguse normidele", samas kui Iraan väidab, et laev ise on neid rikkunud.

Teherani ametnikud on vastustanud arestimist ka tõsiasjale, et hilja-aegu arestiti naftatanker, kahtlustatuna Iraani nafta salakaubaveol Süüriasse vältimaks ELi sanktsioone. Britid on eitanud ükskõik milliseid rikkumisi ja nõuavad laeva vabastamist. Iraani poolt on vihjatud ka sellele, et ühegi laeva arest ei jää vastuseta.

86
Tagid:
Suurbritannia, Iraani tuumalepe, Iraan, Hormuz, nafta
Samal teemal
Maailmapank loobub nafta- ja gaasitööstuste toetamisest
Ekspert selgitas, miks nafta hind kõigub
Valikut ei ole: miks USA järsult Venemaa nafta importi suurendas
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde