Vene saatkonnahoone Tallinnas

MH17 hukk: Venemaa saatkond vastas Eesti välisministri oletusele

125
(Uuendatud 12:45 18.07.2019)
Venemaa saatkonnas Eestis selgitati, miks minister Reinsalu ja teised poliitikud, kes püüavad iga hinna eest ajada süü Malaisia Boeingu hukus Venemaa kaela, ainult segavad tegelikku õigusemõistmist.

TALLINN, 18. juuli — Sputnik. Eesti välisminister Urmas Reinsalu ühines lennu MH17 huku viiendal aastapäeval Euroopa russofoobide kooriga, kes püüavad ajada süü juhtunus Moskva kaela. Venemaa saatkond Eestis vastas nendele süüdistustele selgititustega, miks selline seisukoht on nii ebaõiglane kui ka kallutatud.

"Venemaa peab võtma omaks oma rolli selles tragöödias ja tegema käimasoleva uurimise raames täielikku koostööd," teatas kolmapäeval minister Reinsalu Malaisia reisilennuki Boeing 777 (lend MH17) huku viienda aastapäeva puhul

Reinsalu, nagu edastas Eesti välisministeeriumi avalike suhete osakond, rõhutas, et usaldab ja toetab täielikult rahvusvahelise uuringurühma (JIT) tööd — sellesama rühma oma, kes seni on keeldunud arvesse võtmast Vene poole poolt esitatud andmeid.

Eesti ministri sõnadele reageeris ka Venemaa saatkond Eestis. Nagu diplomaatilises esinduses meelde tuletati, on Venemaa tragöödia esimesest päevast alates teinud selle uurimisel koostööd Hollandi juhitava rahvusvahelise kriminaaljuurdluse uurimisrühmaga (JIT), esitades kõik talle teadaolevad andmed lennu MH17 kohta.

Ometi on uurimistoimingute käigus neid andmeid kangekaelselt eiratud või siis lihtsalt maha vaikitud.

Venemaa saatkond Eestis

Diplomaadid tuletasid meelde ka Malaisia peaministri Mahathir Mohamadi sõnu, kes mai lõpus teatas, et inimesed, kes uurivad MH17 hukku, on tegelike süüdlaste otsimise asemel keskendunud sellele, et ajada süü iga hinna eest Venemaa kaela.

Nagu diplomaatilise esinduse teates räägitakse, Mohamad "ei varjanud oma pettumust selles, et ikka veel on ametlikult teadmata, kes laskis raketi lennuki pihta".

"Tuleb välja, et keegi teab seda juba ammu. Praegu ilmuvaid avaldusi, kus Venemaa on Ukraina taevas toimunud tragöödias juba "süüdi tunnistatud", ei saa võtta teisiti kui katset juurdlus erapooletu analüüsi radadelt kõrvale kallutada," edastab teade.

Hollandi ja Malaisia eksperdid reisilennuki allakukkumise kohal
© Sputnik / Игорь Маслов

Saatkond rõhutas veel, et seejuures on "Vene poolel täielikult säilinud koostöövalmidus nii koletu kuriteo tegelike süüdlaste väljaselgitamiseks. See on täiesti jõukohane ülesanne, kui kõige tähtsamaks pidada puht professionaalseid uurimisrühma ülesandeid, aga mitte inimeste hukuteemal tehtavat poliit-propagandat".

Varem on sellel päeval Euroopa Nõukogu avaldanud Malaisia Boeingu huku viienda aastapäevaga seotud deklaratsiooni. Dokumendis kutsub nõukogu Euroopa Liidu nimel Venemaad üles "võtma vastutus selle kuritöö eest enda peale".

Nagu Sputnik Eesti on kirjutanud, hukkus, õigemini tulistati alla, Malaysia Airlinesi Boeing 777, mis oli sooritamas lendu MH17 Amsterdamist Kuala Lumpurisse, 17. juulil 2014 Ukraina valitsusvägede ja Donetski Rahvavabariigi mässuliste vahelise konflikti piirkonnas. Surma said kõik 298 pardal viibinut.

Rahvusvaheline uurimisrühm (JIT) kinnitab, et lennukit tabas Venemaale kuuluva õhutõrjeraketikompleksi Buk rakett, mis oli välja lastud mässuliste kontrolli all olevalt alalt. Seejuures oli rakett aga Venemaa sõjandusekspertide järelduste kohaselt välja tulistatud Ukraina armee kontrolli all olevalt alalt.

Venemaa välisministeerium on korduvalt rõhutanud, et Moskval on alust kahelda uurimisrühma JIT järelduste objektiivsuses. Ministeerium märgib, et Vene pool peab tema töömeetodeid ebakohasteks ja kallutatuiks ning lisab, et Vene poole esitatud olulise teabe eiramine on lubamatu.

125
Tagid:
Donetski RV, Ukraina, Boeing MH-17
Samal teemal
Arvamus: MH-17 uurimisaruanne võidi salastada Kiievi palvel
Kahetsege pattu! MH17 katastroofi uurimine on tupikus
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde