Piir natsimeelse Ukraina ja iseisvunud Donbassi vahel

Kõverpeeglite kuningriik: Lääne meedia tegi natsidest Donbassi võitlejad

57
(Uuendatud 19:02 17.07.2019)
Mitmed suured Euroopa väljaanded "eksisid veidi" Itaalia politsei Ukraina paremradikaale puudutava teadaande tõlkimisel.

TALLINN, 17. juuli — Sputnik. Lääne ajakirjanike "kerge suletõmbega" muutusid Ukraina-meelsed ultraparempoolsed äkki "Vene-meelseteks separatistideks". Tähelepanelikud lugejad märkasid, et Itaalia politsei sõnum Ukraina parempoolsetest radikaalidest oli mitmete Lääne meediaväljaannete poolt valesti tõlgitud. Pärast võltsingu paljastamist teadet korrigeeriti, kuid tusk, nagu öeldakse, jäi hinge.

Karabinjeerid jälgivad natse tähelepanelikult

15. juulil ilmus Itaalia korrakaitsjate veebilehel teave kolme inimese kinnipidamisest, kellelt konfiskeeriti automaadid ja kergrelvad, samuti lahingukõlblik "õhk-õhk" tüüpi rakett. Algses politseimaterjal öeldi otsesõnu, et "Torino peakorter jälgis parempoolsete poliitiliste liikumistega seotud inimesi, kes olid Donbassis võidelnud iseseisvuse toetajate vastu".

Hiljem muudeti tekst poliitiliselt korrektseks: "kes olid varem osalenud relvastatud konfliktis Ukraina Donbassi piirkonnas". Kuid nagu ütleb vene vanasõna, "pliiatsiga kirjutatut ei raiju ka kirvega enam välja" ning ka sõnumi algversioon jäi veebi ringlema.

Times kirjutab...

Sõnumi väljapool Itaaliat ilmudes selgus äkki, et radikaalid osalesid väidetavalt Donbassi sõjategevuses hoopis "venemeelsete separatistide poolel". Näiteks sellised näiliselt soliidsed väljaanded nagu The Independent ja The Guardian kirjutavad: "Politsei teatas, et separatistid õnnestus avastada tänu Venemaa poolt toetatavas Ida-Ukrainas toimunud ülestõusus osalenud itaallaste suhtes läbiviidud eeluurimise tulemustele."

Ekraanipilt võltsitud sõnumiga

 

Официальное сообщение
Ekraan võltsitud sõnumiga

Ka BBC paistis silma: "Politseireidid on osa ultra-parempoolsete itaallaste osalemise uurimisest separatistlike jõudude tegevuses Venemaa toetatavas Ukraina idaosas, teatas kohalik meedia."

Pärast pettuse tuvastamist tegi BBC artiklis paranduse: "Politsei teatel on politseireidid osa uurimisest, mis algas umbes aasta tagasi paremäärmuslike rühmituste suhtes, kes võitlesid separatistide vastu Ukraina Donbassis."

Mõningane äng jäi siiski hinge, kuna lääne lugeja on juba ammu harjunud soliidseid meediaväljaandeid uskuma, sest, nagu ütles proua Hudson Sherlock Holmesi filmiseriaalis, "trükitakse seal ainult kontrollitud teavet."

Ветераны Украинской Повстанческой Армии (УПА)
© Sputnik / Александр Мазуркевич
Marss minevikust, ukraina natsid

Ukraina marurahvuslane on vastutav ajakirjaniku mõrva eest

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et 14. juulil mõistis Itaalia Pavia linna vandekohus süüdi Maidani kaitsmisel osalenud Vitali Markivi. Kinnipeetut süüdistati ajakirjaniku tapmises Donbassis ja kohus mõistis talle peaaegu veerandsaja aasta pikkuse vanglakaristusega.

Vandekohus leidis, et riikliku süüdistaja taotlus - 17-aastase vangistuse kohta - oleks Markivile liiga leebe ja määras palju raskema karistuse. Nende otsuse kohaselt peab tapja veetma vanglas järgmised 24 aastat.

Markivile mõistetud karistusega ei nõustunud Ukraina siseminister Arsen Avakov, kes tuli spetsiaalselt Paviasse, et kohtule kostja süütusest teatada. Tema sõnul oli kohtu otsus "ebaõiglane ja häbiväärne".

"Ta langes Donbassis Slavjanskis sõda alustas agressiivse Venemaa ohvriks," ütles Avakov 12. juulil pärast kohtuotsuse kulutamist.

Ukraina päritolu Itaalia kodanik Vitali Markiv sõitis 2013. aastal Kiievisse ja ühines seal "Maidani omakaitsega". Pärast riigipööret läks Markiv Kultšitski-nimelise vabatahtliku pataljoni koosseisu, mis liitus hiljem Ukraina rahvuskaardiga ja selle kaudu Donbassi võitlema.

2014. aasta mais hukkusid Donbassis Slavjanski all Andrejevka külas miinipildujatule tagajärjel Itaalia ajakirjanik Andrea Rocchelli ja tema tõlk, Venemaa kodanik Andrei Mironov. Itaalias läbiviidud uurimine näitas, et tuli avati Karatšuni mäelt, kus paiknes Kultšitski-nimeline pataljon. Pärast Itaaliasse naasmist 2017. aastal endine "Maidani omakaitse" võitleja arreteeriti süüdistatuna Rocchelli ja tema kolleegi mõrvas osalemises.

Peamiseks võitleja süü tunnistajaks oli Prantsusmaa ajakirjanik William Roguelon, kes töötas Rocchelli ja Mironovi hukkumispaiga lähedal. Teadaolevalt kinnitas prantslane oma tunnistust videosalvestisega tragöödiast, mis sai aluseks Markivile esitatud süüdistusele.

Natside safarist Donbassi ei saanud asja

Relvastatud konflikt Donbassis algas 2014. aastal pärast seda, kui tema elanikud keeldusid Kiievis toimunud riigipööret tunnustamast. Donetski ja Luganski oblastite territooriumil kuulutati välja iseseisvad Donetski ja Luganski rahvavabariigid, mis keeldusid Kiievi võimu tunnustamast ja teatasid oma lahkumisest Ukraina koosseisust. Ukraina võimud aga otsustasid Donbassi "tagasi vallutada".

Ukraina relvajõud saatsid aga oma lennuväe ja suurtükiväe iseseisvunud  Donetski ja Luganski rahvavabariikide territooriumi pommitama ja tulistama ning saatsid sinna nn rahvuskaardi pataljonid, mis olid moodustatud rahvusradikaalidest ja kurjategijatest ning alustasid ulatuslikku lahingutegevust Donbassi rahvavabariikide vastu.

Ukraina ametivõimude avantüüris osalesid ka mõned selgelt natsimeelsed Lääne rühmitused, mis otsustasid korraldada ATO* piirkondadesse "safari vene värdjatele". Rahvavabariikide relvaüksuste vastupanuvõime sissetungijaile tuletas Hitleri ideede pärijatele kiiresti meelde, kuidas nende ebajumala idakampaania lõppes.

Ukraina vägede rünnakud löödi tagasi, misjärel saabus Donbassi habras vaherahu, mida Ukraina relvajõud pommitamise ja rünnakutega süstemaatiliselt rikkusid.

* ATO – "antiterrori operatsioon", nagu nimetas Kiiev 2014. aastal oma sõjalist agressiooni Donbassi vastu ametlikult nimetas.

57
Samal teemal
Ukraina lahkub SRÜ-st. Mis hinnaga?
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde