Tuumapomm B61

Lobamokk on spiooni õnnistus: NATO ametnik avalikustas USA tuumapeidikud Euroopas

162
(Uuendatud 18:39 17.07.2019)
NATO parlamentaarse assamblee komitee ettekandes avaldati kõik Ameerika tuumarelvade ladustamise kohad Euroopas. Isegi need, mille olemasolu püüti ametlikult mitte kinnitada.

TALLINN, 17. juuli — Sputnik. Ühe NATO funktsionääri liiga detailne ettekanne kinnitas juhtumisi ka USA tuumarelvade olemasolu Belgia territooriumil. 

Ekspert: NATO lennukid Eestis võivad kanda tuumapomme, illustreeriv foto
© Sputnik / Алексей Куденко

Pliiatsiga kirjutatut ei saa ka kirvega küljest raiuda

Vastavalt Belgia väljaande De Morgen teatele avaldati NATO Parlamentaarse assamblee kaitse- ja julgeolekukomisjoni Kanada liikme Joseph Day aprillikuu aruandes 150 Ameerika tuumarelva ladustamiskohta käsitlev teave ettekandes "Tuumaheidutuse uus ajastu? Liitlasvägede relvastuskontroll ja tuumajõud."

Juunis oli raport arutlusel NATO parlamentaarse assamblee täiskogu istungil Bratislavas.

Kahtlustamata, et ta avaldab oma võimsa naaberriigi saladuse, mainis kanadalane oma ettekandes, et Ameerika tuumapomme B61 ladustatakse kuues Euroopa baasis: Belgia Kleine–Brogelis, Saksamaa Büchelis, Itaalia Avianos ja Ghedi-Torres, Hollandi Volkelis ja Türgi Incirlikis."

Pärast seda, kui apsakat märgati, puhastati aruanne kiiresti konkreetsetest säilituskohtadest, kuid dokumendi algversioon jõudis maailma netiavarustesse valguda, kus kõikjale jõudvad ajakirjanikud selle avastasid.

Kinnita ja lükka ümber

Asjaolu, et Belgia Kleine-Brogelis on kümme kuni kakskümmend tuumapommi B61, ei ole juba ammu kohaliku meedia jaoks saladus, kuigi kuningriigi võimud seda ise ei kommenteerinud. Näiteks kulutasid ameeriklased 2015. aastal üle miljoni dollari uue tuumarelvahoolduskompleksi ja maa-aluste punkrite turvaüksuse komandopunkti ehitamiseks.

De Morgeni ajakirjanike sõnul ilmusid tuumarelvad riiki juba külma sõja ajal "NSV Liidu heidutamiseks" ning sellest ajast peale on valitsus ja Belgia Kaitseministeerium kasutanud "kinnitamise ja eitamise" taktikat.

"Lõppude lõpuks allkirjastas meie riik 1968. aasta tuumarelva leviku tõkestamise lepingu, mis piirab ka tuumarelvade valdamist. Üks on teisega vastuolus", rõhutati väljaandes. On iseloomulik, et De Morgeni artikkel Kanada raportis sisaldunud infolekke kohta sai pealkirjaks: "Lõpuks ometi – must-valgel: Belgias hoitakse Ameerika tuumarelvi".

USA tuumabaasid Euroopas - avalik saladus

Ajakirja "Riigikaitse" peatoimetaja ja Vene Föderatsiooni Kaitseministeeriumi Ühiskondliku nõukogu liige Igor Korotšenko on kindel, et Vene sõjaväeluure teab ka ilma aruanneteta täpselt, kus täpselt Ameerika Ühendriigid oma taktikalisi tuumarelvi Euroopas hoiavad.

"Need andmed ei ole Venemaa kindralstaabi jaoks mingi saladus. Peavalitsus (GUGŠ/GRU – Toim.) tegeleb nende küsimustega professionaalsel tasemel. Nad teavad, millistes baasides ja millistes kogustes taktikalisi tuumarelvi Euroopas ladustatakse ja kuidas neid kasutada võidakse," selgitas Korotšenko RIA Novostile.

Игорь Коротченко
© Sputnik / Михаил Воскресенский
Igor Korotšenko

Ekspert usub, et ajalehes avaldatud teave hakkab pigem Euroopa elanikele närvikõdi tegema. "Võib-olla kasutavad seda Euroopa keskkonnaparteid ja ka parempoolsed selleks, et kritiseerida Ameerika Ühendriike ja selle valitsust, mis lubab niisuguseid relvi Euroopas säilitada," ütles ta.

162
Tagid:
USA, Belgia, Euroopa Liit, tuumavaba, tuumarelv, tuumajõud, tuumarelv, tuumapomm, tuumasõda, tuumalöök
Samal teemal
Kas sõdida on vaja: USA otsustas hinnata tuumalöökide mõju linnadele
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde