Euroopa Liidu õiguskaitsjad tegelevad Helsingis rändepoliitika vigade parandamisega

Euroliidu õiguskaitsjad tegelevad Helsingis rändepoliitikaga

37
(Uuendatud 13:43 17.07.2019)
Euroopa Liidu justiits- ja siseministrid arutavad Helsingis rändepoliitikaga seotud siseturvalisuse, ühiste väärtuste ja õigusriigi tugevdamise küsimusi.

TALLINN, 17. juuli — Sputnik. Lahendamata probleemidest väljapääsu leidmiseks peavad Euroopa Liidu riikide valitsused viimaste aastate rändepoliitika õppetundidest õppust võtma, leitakse EL-i justiits- ja siseministrite mitteametlikul kohtumisel Helsingis nagu teatab RIA Novosti ja Vabariigi Valitsuse pressiteenistus.

Soome siseministeeriumi teadaande kohaselt toimub Soome pealinnas 18.–19. juulini Euroopa Liidu siseasjade nõukogu järjekordne istung, mille põhiteemaks on migratsioon, ühised väärtused ja edaspidine kurss siseturvalisuse osas.

Nii enam edasi ei saa

18. juuli istung toimub Soome siseministri Maria Ohisalo eesistumisel ning 19. juuli istung Soome justiitsministri Anna-Maja Henrikssoni juhtimisel. Prantsusmaa ja Saksamaa ettepanekul peavad ministrid õhtusöögil kriisikõnelusi seoses illegaalse sisserändevoost tekkinud olukorraga EL-is.

Käesoleval ajal keeldub Itaalia valitsus pagulasabi organisatsioonide päästepaate oma sadamatesse lubamast ning sise- ja asepeaminister Matteo Salvini on tuntud Brüsseli rändepoliitika ühe kõige tulihingelisema vastasena. Samal ajal loodavad migratsioonivoo eesliinil asuvad riigid, et teised Euroopa Liidu riigid hakkavad enam sisserändajaid vastu võtma.

Ohisalo laitis maha seni ette võetud jõupingutused ja kutsus üles välja töötama "jätkusuutlikke lahendusi otsingu- ja päästeoperatsioonidele järgneva tegevuse osas". Ta leiab, et seda aspekti tuleks edasi arendada, tuginedes vastutuse jaotumisele piisava hulga EL-i liikmesriikide vahel.

Tugevdatakse koostööd politsei ja EL-i riikide piirivalve vahel

Kohtumise esimesel päeval keskenduvad siseministrid Euroopa Liidu sisejulgeoleku tulevikule. Nad arutavad, kuidas saaks tugevdada operatiivset koostööd liikmesriikide õiguskaitseorganite, eelkõige politsei ja piirivalveametite vahel, ning kuidas annaks laiendada Europoli või Euroopa Liidu Koostööagentuuri tegevushaaret õiguskaitsealalise koostöö osas.

© Sputnik / Deniss Grabussov

Soome siseministri Maria Ohisalo sõnul etendab Euroopa Liit võtmetähtsusega rolli kodanike igapäevaelu turvalisusega seotud küsimustes. "Me saame muuta EL-i turvalisemaks elupaigaks vaid siis, kui me suudame võidelda taas esilekerkivate ohtudega, suurendada oma sootsiumide kriisitaluvust ja tagada lugupidamine põhiõigustest," lausus ta.

Siseministrid käsitlevad ka võimalusi Euroopa rändepoliitika edasiarendamiseks. Põhiteemad hõlmavad koostööd EL-i mittekuuluvate riikidega, üleeuroopalise varjupaigasüsteemi ümberkorraldamist ja tagasipöördumise küsimusi. Istungi eesmärgiks on teha kokkuvõte viimaste aastate õppetundidest ja vaagida, kuidas nimelt annaks senimaani lahendamata küsimustele lahendus leida.

Siseministrid peavad maha poliitilised väitlused, mille aluseks on stsenaarium väljamõeldud hübriidohust, et hübriidohte siseturvalisuse vaatevinklist eritleda ja analüüsida. Väitlus on üheks osaks Soome EL-i eesistumisperioodi eesmärgist, mis seisneb liikmesriikide teadlikkuse tõstmises ja nende tegevuse paremas kooskõlastamises hübriidohtudega võitlemisel.

Vaja on ühtset õiguslikku alust

Kohtumise teisel päeval arutlevad EL-i ministrid riiklike kohtusüsteemide tõhususe, sõltumatuse ja kvaliteedi üle. Soome justiitsministri Anna-Maja Henrikssoni hinnangul on liikmesriikide ühised põhiväärtused kogu Euroopa Liidu aluspõhimõtteks.

"Ilma tugeva aluseta ühiste väärtuste näol ei suudaks EL tänastele väljakutsetele tõhusalt reageerida ja kaitsta oma kodanike õigusi. Ühised alusväärtused on eeltingimuseks kestlikule Euroopale ja jätkusuutlikule tulevikule," on ta veendunud.

Justiitsministrite kohtumise päevakorda on võetud ka EL-i kohtutevahelise koostöö tihendamine kriminaalasjade menetlemisel. See on eriti oluline piiriüleste kuritegude uurimise ja kohtumenetluste puhul. Arutelud keskenduvad kinnipidamistingimustele ja vangistuse alternatiividele.

Kas Eesti toetab Itaaliat või on vakka

Eesti siseminister, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) esimees Mart Helme on sarnaselt oma Itaalia ametivennale oma kodumaal tuntud EL-i rändepoliitika tulihingelise vastasena. Enamgi veel, Salvini partei Liiga ja EKRE on juba Euroopa Parlamendis liitunud rahvuslaste ja euroskeptikute fraktsiooniga Identiteet ja Demokraatia.

Eesti siseministri Raivo Aegi erakonnale Isamaa ei meeldi samuti Brüsseli jaotuskava kohaselt Eestisse saabuvad sisserändajad, ehkki oma tundeid ei väljendata sel teemal samavõrd ägedalt, nagu seda teeb EKRE. Just eelmine justiitsminister, Isamaa liige Urmas Reinsalu, kes nüüd vastutab Eesti välispoliitika eest, kutsus oma aktiivse vastutöötamisega riigi ühinemisele ÜRO ülemaailmse rändepaktiga esile valitsuskriisi.

Helsingi kohtumine näitab, kas Eesti ministrid on valmis samavõrd avalikult nagu itaallased oma põhimõtete eest seisma või eelistavad nad Brüsseliga kokkuleppimise poliitikat.

37
Tagid:
EKRE, Helsingi, migratsioon
Samal teemal
Soome endise politseijuhi sõnul pole migratsioon riigis kontrolli all
Migratsioon Eestis
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde