Euroopa Liidu õiguskaitsjad tegelevad Helsingis rändepoliitika vigade parandamisega

Euroliidu õiguskaitsjad tegelevad Helsingis rändepoliitikaga

21
(Uuendatud 13:43 17.07.2019)
Euroopa Liidu justiits- ja siseministrid arutavad Helsingis rändepoliitikaga seotud siseturvalisuse, ühiste väärtuste ja õigusriigi tugevdamise küsimusi.

TALLINN, 17. juuli — Sputnik. Lahendamata probleemidest väljapääsu leidmiseks peavad Euroopa Liidu riikide valitsused viimaste aastate rändepoliitika õppetundidest õppust võtma, leitakse EL-i justiits- ja siseministrite mitteametlikul kohtumisel Helsingis nagu teatab RIA Novosti ja Vabariigi Valitsuse pressiteenistus.

Soome siseministeeriumi teadaande kohaselt toimub Soome pealinnas 18.–19. juulini Euroopa Liidu siseasjade nõukogu järjekordne istung, mille põhiteemaks on migratsioon, ühised väärtused ja edaspidine kurss siseturvalisuse osas.

Nii enam edasi ei saa

18. juuli istung toimub Soome siseministri Maria Ohisalo eesistumisel ning 19. juuli istung Soome justiitsministri Anna-Maja Henrikssoni juhtimisel. Prantsusmaa ja Saksamaa ettepanekul peavad ministrid õhtusöögil kriisikõnelusi seoses illegaalse sisserändevoost tekkinud olukorraga EL-is.

Käesoleval ajal keeldub Itaalia valitsus pagulasabi organisatsioonide päästepaate oma sadamatesse lubamast ning sise- ja asepeaminister Matteo Salvini on tuntud Brüsseli rändepoliitika ühe kõige tulihingelisema vastasena. Samal ajal loodavad migratsioonivoo eesliinil asuvad riigid, et teised Euroopa Liidu riigid hakkavad enam sisserändajaid vastu võtma.

Ohisalo laitis maha seni ette võetud jõupingutused ja kutsus üles välja töötama "jätkusuutlikke lahendusi otsingu- ja päästeoperatsioonidele järgneva tegevuse osas". Ta leiab, et seda aspekti tuleks edasi arendada, tuginedes vastutuse jaotumisele piisava hulga EL-i liikmesriikide vahel.

Tugevdatakse koostööd politsei ja EL-i riikide piirivalve vahel

Kohtumise esimesel päeval keskenduvad siseministrid Euroopa Liidu sisejulgeoleku tulevikule. Nad arutavad, kuidas saaks tugevdada operatiivset koostööd liikmesriikide õiguskaitseorganite, eelkõige politsei ja piirivalveametite vahel, ning kuidas annaks laiendada Europoli või Euroopa Liidu Koostööagentuuri tegevushaaret õiguskaitsealalise koostöö osas.

© Sputnik / Deniss Grabussov

Soome siseministri Maria Ohisalo sõnul etendab Euroopa Liit võtmetähtsusega rolli kodanike igapäevaelu turvalisusega seotud küsimustes. "Me saame muuta EL-i turvalisemaks elupaigaks vaid siis, kui me suudame võidelda taas esilekerkivate ohtudega, suurendada oma sootsiumide kriisitaluvust ja tagada lugupidamine põhiõigustest," lausus ta.

Siseministrid käsitlevad ka võimalusi Euroopa rändepoliitika edasiarendamiseks. Põhiteemad hõlmavad koostööd EL-i mittekuuluvate riikidega, üleeuroopalise varjupaigasüsteemi ümberkorraldamist ja tagasipöördumise küsimusi. Istungi eesmärgiks on teha kokkuvõte viimaste aastate õppetundidest ja vaagida, kuidas nimelt annaks senimaani lahendamata küsimustele lahendus leida.

Siseministrid peavad maha poliitilised väitlused, mille aluseks on stsenaarium väljamõeldud hübriidohust, et hübriidohte siseturvalisuse vaatevinklist eritleda ja analüüsida. Väitlus on üheks osaks Soome EL-i eesistumisperioodi eesmärgist, mis seisneb liikmesriikide teadlikkuse tõstmises ja nende tegevuse paremas kooskõlastamises hübriidohtudega võitlemisel.

Vaja on ühtset õiguslikku alust

Kohtumise teisel päeval arutlevad EL-i ministrid riiklike kohtusüsteemide tõhususe, sõltumatuse ja kvaliteedi üle. Soome justiitsministri Anna-Maja Henrikssoni hinnangul on liikmesriikide ühised põhiväärtused kogu Euroopa Liidu aluspõhimõtteks.

"Ilma tugeva aluseta ühiste väärtuste näol ei suudaks EL tänastele väljakutsetele tõhusalt reageerida ja kaitsta oma kodanike õigusi. Ühised alusväärtused on eeltingimuseks kestlikule Euroopale ja jätkusuutlikule tulevikule," on ta veendunud.

Justiitsministrite kohtumise päevakorda on võetud ka EL-i kohtutevahelise koostöö tihendamine kriminaalasjade menetlemisel. See on eriti oluline piiriüleste kuritegude uurimise ja kohtumenetluste puhul. Arutelud keskenduvad kinnipidamistingimustele ja vangistuse alternatiividele.

Kas Eesti toetab Itaaliat või on vakka

Eesti siseminister, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) esimees Mart Helme on sarnaselt oma Itaalia ametivennale oma kodumaal tuntud EL-i rändepoliitika tulihingelise vastasena. Enamgi veel, Salvini partei Liiga ja EKRE on juba Euroopa Parlamendis liitunud rahvuslaste ja euroskeptikute fraktsiooniga Identiteet ja Demokraatia.

Eesti siseministri Raivo Aegi erakonnale Isamaa ei meeldi samuti Brüsseli jaotuskava kohaselt Eestisse saabuvad sisserändajad, ehkki oma tundeid ei väljendata sel teemal samavõrd ägedalt, nagu seda teeb EKRE. Just eelmine justiitsminister, Isamaa liige Urmas Reinsalu, kes nüüd vastutab Eesti välispoliitika eest, kutsus oma aktiivse vastutöötamisega riigi ühinemisele ÜRO ülemaailmse rändepaktiga esile valitsuskriisi.

Helsingi kohtumine näitab, kas Eesti ministrid on valmis samavõrd avalikult nagu itaallased oma põhimõtete eest seisma või eelistavad nad Brüsseliga kokkuleppimise poliitikat.

21
Tagid:
EKRE, Helsingi, migratsioon
Samal teemal
Soome endise politseijuhi sõnul pole migratsioon riigis kontrolli all
Migratsioon Eestis