VF Välisministeeriumi ametlik esinadaja Maria Zahharova

Maria Zahharova: eestipoolne avaldus ilutulestike asjus on lihtsalt matslik

264
(Uuendatud 13:54 12.07.2019)
Zahharova nimetas matslikkuseks Eesti ja Läti ametivõimude vaenulikkust Euroopa pealinnade fašistidest vabastamise 75-nda aastapäeva tähistamiseks Moskvas korraldatavate ilutulestike suhtes.

TALLINN, 12. juuli - Sputnik. Vene välisministeeriumi ametlik esindaja Maria Zahharova tunnistas, et esialgu tundusid talle meedia teated uskumatuina. Tundus uskumatuna, et Eesti ametivõimud on vaenulikud ilutulestiku suhtes, mida Moskvas korraldatakse Tallinna 75-nda aastapäeva fašistidest vabastamise auks.

"Ma arvasin algul, et siin on tegemist mingi eksitusega, et tegemist mingi veaga. Lõppude lõpuks ilutulestik korraldatakse meie riigi territooriumil ja seega ei ole mingit põhjust, miks me peaksime mõne teise riigi käest üldse midagi selle kohta küsima, mis puhul ja mida me korraldame," ütles Zahharova briifingul ajakirjanikele, neljapäeval, 11. juulil.

Diplomaat selgitas, et Eesti ja Läti välisministeeriumid on Moskvas ilutulestike korraldamise vastu.

"See demarš peegeldab täielikku absurdi, soovi nimetatud riikide valitsuste poolt ajalugu ümber kirjutada. Ma ütlen veelkord kõigile, kõigile neile, kes ei tea või on unustanud, et miljonid inimesed kogu maailmas tähistavad koos Venemaaga fašismi üle saavutatud võidu 75-ndat aastapäeva" - ütles välisministeeriumi esindaja.

Zahharova andis teada, et Suure Isamaasõja võidu 75. aastapäeva sündmuste tähistamine algas käesoleva aasta aprillis ning kestab kuni 9. maini 2020. Selle käigus tähistatakse ka kõikide Euroopa ja nõukogude linnade vabastamist fašistlikest vallutajatest.

"See on äärmiselt matslik protestida Moskvas korraldatavate ilutulestike vastu." Zahharova jätkas: "Me räägime ilutulestikest inimeste auks, nende auks keda on tänaseks väga vähe alles. Paljud hukkusid juba sõja ajal, selle käigus, need oli inimesed, kes hukkusid teiste inimese vabaduse eest. Nad ei läinud sõtta loosungite nimel. Nad ei läinud sõtta poliitiliste väärtuste eest. Nad läksid sõtta selle nimel, et Euroopal oleks võimalik rahus elada."

Kokkuvõttes ütles diplomaat, et see milliseid tähtpäevi-sündmusi üks riik oma territooriumil tähistab on iga riigi siseasi.

"Kuid sellistes sõnades ja sõnastustes nagu oma seisukohti on väljendanud mõnede riikide välisministeeriumid, on tegemist ilmse matslikkusega. Riikidevahelises diplomaatias sarnaneb see arulagedusele," ütles Zahharova.

Nagu Sputnik Eesti kirjutas, valmistudes Venemaa suurvõidu 75. aastapäeva tähistamiseks, otsustati tervitada mitmete välismaa pealinnade vabastamist fašistlikest okupantidest.

On teatatud, et Venemaa pealinn tervitab Tallinna vabastamist 22. septembril 2019. Teave selle kohta põhjustas Eesti välisministeeriumi vaenulikku reaktsiooni, mille juht Urmas Reinsalu nimetas Venemaa algatust "provokatsiooniks".

"Provokatsiooni" mainiti ka välisasjade ametlikus protestis, mis anti üle Venemaa saatkonnale Eestis. Üle antud ametlikus dokumendis märgitud "pretensioonide" osas meenutas vene pool, et Eesti ja eesti rahvas võlgnevad tänu oma olemasolu eest Nõukogude armee võidule fašistlike vallutajate üle.

Pärast Eesti poolsete "väidetega" tutvumist andis saatkond vastuse, milles ta meenutas eelkõige inimesi, kellele Eesti ja eesti rahvas oma eksistentsi võlgneb.

Vene poolt edastas dokumendi, milles on järgmised read: "Balti riikide territoorium oli ette nähtud täielikult germaniseerida, mis kohalikule elanikkonnale ei tõotanud midagi head. Nendele plaanidele astus vastu nõukogude sõdur, kes lõpetas oma sõjatee võidukalt 1945-ndal aastal, mai kuul Berliinis, vaenlase peakorteris."

"Hoida selle sündmuse ajaloolist mälestust ja edastada see järgnevatele põlvkondadele, see on kõigi eurooplaste ühine ülesanne," rõhutas saatkond ja seda sama sõnumit kannab ka Moskvas kavandatud ürituste seeria oma ilutulestikega.

Kõik uudised Balti riikide ametivõimude hüsteeria kohta Moskva saluutide kohta on lingil >>

264
Tagid:
maailmasõda, diplomaatia, Maria Zahharova, poliitika
Samal teemal
Üks ei sega teist: ühed tähistavad Euroopa päeva, teised Võidupüha
Liitlased peavad hoidma ühte: Putin kutsus Macroni Moskvasse võidupüha tähistamisele
Endine võidupüha Ukrainas: haakrist võitis lõpuks punatähe
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde