Sada aastat põlevkivitööstust Eestis

Aasta lõpuni tööd veel on, aga eks siis paistab: mis Eesti energeetikuid ees ootab

93
(Uuendatud 16:45 11.07.2019)
Eesti ministrite visiit Ida-Virumaale ei andnud erilisi lootusi väljapääsuks kriisist, kuhu kohalik elektritööstus on sattunud. Sputnik Eesti käis uurimas, millised meeleolud selle valdkonna töötajate seas valitsevad ja kuidas on sarnaste olukordadega teistes riikides toime tuldud.

TALLINN, 11. juuli — Sputnik. Kümme aastat pärast Narva Kreenholmi manufaktuuri sulgemist, mille tagajärjel Narva elanikkond mitme tuhande inimese võrra kahanes, seisab piirilinn taas suurte sotsiaalsete vapustuste lävel – sedakorda põlevkivienergeetika kriisi tõttu. Kusjuures oht ripub mitte ainult Narva, vaid kogu Kirde-Eesti kohal.

Kriisi üheks põhjuseks on Euroopa Liidu liiga karmid keskkonnanõuded, mille tulemusena süsinikdioksiidi heitmekoguste kvoodi hind muutis tootmise mitterentaabliks. Intervjuus Sputnik Eestile võrdles Narva energeetikute ametiühingu esimees Andrei Zaitsev süsihappegaasile kehtestatud kvoote õhumaksuga muinasjutust "Cipollino seiklused".

Tema sõnul olid Narva energeetikud siis, kui president Kersti Kaljulaid Ida-Virumaal käis, esitanud talle teiste riikide näideteil mitut võimalikku varianti põlevkivielektri tootmise säilitamiseks.

Näiteks Poola suutis Euroopa Liidu poolsest survest hoolimata oma kivisöeelektri tootmist kaitsta. Ning naaberriigil Soomel õnnestus samuti säilitada oma elektritootmine varutootmisena ja töökohad reservettevõttes säilitatakse, neid riigi poolt rahastades.

"Meile aga ütles president, et me peame ise aegsasti mõtlema oma sotsiaalsete probleemide lahendamisele ja mitte lootma kõrvalisele abile," meenutab Andrei Zaitsev, kelle sõnul presidendiga kohtumine põhjustas suure pettumuse.

Aga energiatööstuse kriisist tulenevad sotsiaalsed probleemid osutuvad eeldatavalt päris tõsisteks – koondamine ähvardab sadu töötajaid. Ettevõtte Enefit Solutions AS ametiühingu usaldusisik Vassili Gvirdžišvili nentis, et inimesed suhtuvad teadetesse võimalikest koondamistest erinevalt – kes tõmbub endasse, kes polegi jäänud koondamisteadet ootama, vaid on omal soovil töölt lahkunud.

Sillamäe. Illustreeriv foto
© Sputnik / Евгений Ашихмин

Ta lisas, et paljud saadetakse juba minimaalselt tasustatud sundpuhkusele, Gvirdžišvili ei hellita ka illusioone seoses Auvere uue elektrijaamaga. "Auveres on rajamisel uus, üheksas energiaplokk. Aga see on täielikult kaasajastatud – väheusutav, et kõik koondatud inimesed seal tööd leiavad," lausus ta kokkuvõtteks.

Nagu Sputnik Eesti kirjutas, külastasid Ida-Virumaad teisipäeval, 9. juulil korraga kaks ministrit – Eesti peaminister ning majandus- ja taristuminister. Ministrid tutvusid olukorraga kohalikul tööturul ja kohtusid ametiühingute esindajatega. Mingeid konkreetseid otsuseid aga vastu ei võetud. Zaitsevi sõnul on valitsusel küll teatav perspektiivne nägemus selles piirkonnas uute ettevõtete rajamisest, kuid konkreetsetest suundadest ministrid ei rääkinud.

See-eest pakkus täiesti konkreetse lahenduse varem asetleidnud kohtumisel ametiühingutega ettevõte AS Eleon, kes kavatseb Kirde-Eestis välja arendada tuulikute tootmise. Ettevõtte ambitsioonikate plaanide kohaselt on aastas võimalik toota keskeltläbi 500 tuulikut – see tähendab, et ligi 8000 inimest võivad selles vallas saada tööd.

Kuid senimaani on Kirde-Eestis rahutu. Ulatuslik kriis energeetika valdkonnas võib ametiühingute hinnangul tõsiselt mõjutada Ida-Virumaa tööturgu ja sotsiaalseid tingimusi, aga ka kogu Eesti energiavarustuse turvalisust. Enamik selle piirkonna energiasektori töötajaid võidakse koondada.

93
Tagid:
Ida-Virumaa, energeetika, põlevkivi
Teema:
Põlevkivienergeetika
Samal teemal
Ida-Virumaa saab töökohtade loomise toetuse
Kiisler: Ida-Virumaa on Eesti tööstuse Meka
Eesti ametiühingute juht: valitsus on tõsiselt käsile võtnud Ida-Virumaa päästmise
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde