Filoloog Nikita Poturajev - Ukraina presidendi nõunik

Zelenskõi nõunik: mis takistab meil Venemaad ja vene keelt ümber nimetamast

66
(Uuendatud 12:53 11.07.2019)
Ukraina presidendi nõunik ja presidendi partei Rahva teener Ukraina Raada liikmeks kandideeriv Nikita Poturajev arvab, et Vene keelt tuleks edaspidi nimetada veneliseks keeleks ja Venemaad tuleks nimetada Moskooviaks.

TALLINN, 11. juuli - Sputnik. Zelenskõi nõunik Nikita Poturajev nimetas end "filoloogiks" ja soovitas Ukrlife.TV kaudu Venemaa ja vene keel ümber nimetada.

Vene keelt tuleb kasutada relvana Venemaa vastu

Poturajevi sõnul erineb "ukraina" vene keel "vene" vene keelest ja üldiselt on need juba kaks täiesti erinevat keelt. "See on igati ilmne: ukraina vene keel on juba grammatiliselt, leksikaalselt erinev ning on erinev ka suržikust. Minu ettepanek on keeled ümber nimetada. "Tuleb öelda, et meil Ukrainas kõneldakse vene keelt, Venemaal aga venemaist keelt," just nii ütleski ukrainlasest filoloog Poturajev.

Poturajev meenutas, et riigil on nüüd üks ja ainus riigikeel – üks ühine ukraina keel ning nende kõrval rahvusvähemuste keeled, nende hulgas ka vene keel.

"Nimetamegi seda nii - vene keel. Meil ​​on ka russiini keel mida kõneldakse Transkarpaatias ja on vene keel, aga las neil seal olla veneline keel. Mida ja miks me kardame? See on kõik on tegevus meie tuleviku nimel. Kirjutagem oma maakaartidele Moskoovia. Mis ja kes saab meid peatada? " on presidendi nõunik enesekindel.

Nagu Sputnik Eesti kirjutas, allkirjastas käesoleva aasta mais endine riigi president Petro Porosenko seaduse "Ukraina keele kui riigikeele toimimine".

Dokument kohustab kodanikke valitsusasutustes, koolides, ülikoolides ja haiglates, kauplustes ja kohvikutes, kohtutes, armees, politseis, valimiskampaania ja referendumite ajal suhtlema ainult ukraina keeles. Erandiks on ainult eraviisilised suhted ja usulised tseremooniad.

Дети читают стихи на русском и эстонском языках
© Sputnik / Вадим Анцупов
Lapsed loevad luuletusi nii eesti kui vene keeles

Opositsioon Ukraina Raadas nimetas aga seadust põhiseadusevastaseks ja nõudis dokumendi kehtetuks tunnistamist.

Vladimir Zelenskõi, kes võitis presidendivalimised, lubas, et pärast ametlikult ametisse astumist kontrollib ta hoolikalt keeleõigust ja ikka selleks, et tagada kodanike õigusi ja huve.

Tema sõnul on see säte aga muutunud "poliitilise retoorika pantvangiks", kuna arutelu selle üle toimus presidendivalimiste kampaania ajal.

Zelenskõi vene keele tulevikust Donbassis

Lisaks ütles Zelenskõi hiljuti, et vene keel saab Donbassi erilise staatuse ning kohalikel elanikel on siis õigus rääkida soovitud keelt soovitud keeles. Tõsi, kõik see juhtub alles pärast kodusõja lõppu.

Ühtegi viidet selle kohta, kuidas ta kõike seda korraldada kavatseb, ei ole ei tema, ega keegi teine ametiisikutest avaldanud. Tema sõnul on kogu asi "infosõjas" ning tegelikult ei ole Ukrainas vene keele kasutamisega igapäevaelus mingeid probleeme.

Vene välisministeerium on veendunud, et Kiiev kasutab keeleküsimust poliitilistel eesmärkidel. Vene välisministri Sergei Lavrovi sõnul on seaduses ette nähtud erandid inglise ja teiste Euroopa Liidu keelte jaoks, "tähendab see, et ainus rünnaku objekt on vene keel, milles valdav enamus Ukraina kodanikke räägib ning paljude jaoks on see ka nende emakeel."

66
Tagid:
venekeel, poliitika
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde