Raudrattad raudsel teel

Balti riikide kollitamine Venemaa Raudteedega ei ole arukas

77
(Uuendatud 14:04 10.07.2019)
Eesti politoloogi Eduard Tinni sõnul on Leedu analüütiku Marius Laurinavići töö, kus nähakse Venemaa transpordifirmade tegevuses märke sekkumisest Balti riikide poliitikasse, lähedane absurdile.

TALLINN, 10. juuli - Sputnik, Aleksandr Lukjanov. Vilniuse Poliitilise analüüsi instituudi analüütik Marius Laurinavicius arvab, et kuna Venemaa majandus on muutunud selle riigi geostrateegia oluliseks osaks, siis on sellele vaja vastu seista. Ja mitte ainult vastu seista, vaid rakendada ka omapoolsed meetmed. Selliste avalduste põhjendamatust selgitas Eesti poliitik Eduard Tinn.

Võimaluste platvorm ehk milles Taavi Aas Venemaaga Peterburis kokku leppis

Leedukast Laurinavicius keskendus oma aruandes ühele majandussektorile - raudteetranspordile. Ta on veendunud, et Venemaa mõjutab oma raudteevõrgustiku, samuti transpordisektoris tegutsevate Leedu, Läti ja Eesti ettevõtjate abil Balti riikide Venemaa-poliitikat.

Политолог Эдуард Тинн
© Sputnik / Вадим Анцупов
Politoloog Eduard Tinn

Samuti rõhutab ta, et nende maade kohaliku eliidi majanduslikud huvid on seotud Venemaa poliitiliste huvidega. Sellest tulenevalt tekib ebaseadusliku rikastumise võimalus nii Balti riikide, kui ka Venemaa valitsusametnikel, ehk siis suureneb korruptsioonioht nii Baltimais kui ka Venemaal.

Sputniku palvel kommenteeris Leedu analüütiku arusaamu Eesti politoloog Eduard Tinn. Tema sõnul, ehkki "kirglik russofoob" Gribauskaite ei ole enam Leedu president, pole selle naise russofoobsed mõjud Leedust veel hajunud.

Kas kaubavedu Eesti kaudu on Venemaale vajalik?

Leedu analüütik Laurinavicius on Vene-vastase poliitika veendunud pooldaja. Tinn tõlgendab Laurinaviciuse nõuannet, mida leedukas oma Balti kolleegidele jagab, lihtsalt - "minimaalne kontakt Venemaaga."

Tinn seevastu rõhutas, et transport on naaberriikide vahelise koostöö üks alustalasid. Transport on kaupade ja inimeste liikumine. Inimesed, nende töisest tegevusest ja elukondlikest oludest tingitud, liikumise kõrval aasta-aastalt aina suurenevad turismivood. Eestis on ​​venelased turistide arvult pärast soomlasi teisel kohal

Lisaks meenutas Tinn, et Eesti majandus- ja infrastruktuuri minister Taavi Aas külastas hiljuti Peterburi Majandusfoorumit, kus ta arutas transpordiühendusi oma Vene kolleegidega.

Eesti raudtee veomahud 2009 kuni 2018

"Kohtumise üheks teemaks oli Tallinna ja Peterburi vahelise ühenduse taastamine raudteel, selle endisele lähedases mahus," ütles politoloog. Tema arvates on Venemaaga transpordiühenduste piiramise mõte iseenesest absurdne. "Las Leedu analüütik hirmutab meid Venemaa raudteega, selles analüüsis ei ole minu jaoks mitte midagi, mida võiks meie tegevuse aluseks võtta," ütles Tinn Sputnikule.

Balti riikide ettevõtjate nimed, keda Leedu eksperdid oma aruandes miinusmärgiga tähistavad, on Tinni jaoks asjatundjad transpordi alal, need kes teevad tööd selle nimel, et tuua kasu inimestele ja riikidele. Hr. Laurinavicius on tavaline propagandist, annab politoloog russofoobist eksperdile hinnangu. 

"Kogu maailm on muutumas ja Venemaa roll selles muutub järjest olulisemaks. Ning selles muutuva maailmas peaks olema ka normaalne koostöö kõigi osapooltega, ilma, et seda varjutaksid fantoomhirmud Venemaa ees," oli Tinni poolt väljendatud mõte.

Nagu Sputnik Eesti kirjutas, toimus juunis Peterburis rahvusvaheline majandusfoorum, mida külastas üle pika aja Eesti Majandus- ja taristuministri Taavi Aasa poolt juhitud delegatsioon.

Foorumil kohtus minister oma Venemaa kolleegi Jevgeni Dietrichiga ning pooled leppisid kokku kahepoolse transpordikomisjoni taasalustamises.

Juba varem külastas Venemaad president Kersti Kaljulaid. Kremlis pidas ta täisformaatse kohtumise oma Venemaa kolleegi Vladimir Putiniga. Kohtumisel andis Venemaa president Eesti ettevõtetele lootust kahe riigi vahelise majanduskoostöö võimalikule taastamisele, sealhulgas ka transiidivaldkonnas.

77
Tagid:
poliitika, geopoliitika, transiit, Baltimaad
Samal teemal
Ekspert: Eesti transiit võib muutuda Läti surnuvankriks
Eesti transiit: kas võimalik missioon?
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde