EV välisminister Urmas Reinsalu

Eesti välisminister: me ei ole kohustatud põgenikke vastu võtma

413
(Uuendatud 09:25 10.07.2019)
Eestil on eitaval seisukoht pagulaste vastuvõtmise küsimuses. Pagulaste vastuvõtjana on eesti ebakülalislahkeim riik Euroopa Liidus, rahuldatud taotluste poolest oleme Euroopa Liidus üks viimaseid.

TALLINN, 9 juuli - Sputnik. Eestil ei ole kohustust majutada pagulasi, kes sisenevad Vahemere kaudu massiliselt Euroopa Liitu. Nii ütles oma intervjuus ERR-ile EV välisminister, Isamaa partei liige, Urmas Reinsalu. See oli ka tema kommentaariks uudisele, et ELi liikmesriik Malta on lubanud Põhja-Aafrikast pärit pagulaste rühma oma territooriumile.

Tema sõnul ei tohiks Eesti vastu võtta sisserändajaid, kes maabusid Maltal ning kellele sealsed ametivõimud on lubanud, et nad paigutatakse teistesse Euroopa Liidu riikidesse. Välisminister lisas, et taolisele kummalisele, oma volitusi ületavale lubadusele, ei ole Malta esitanud ametlikku taotlust sinna saabunud migrantide paigutamiseks teistesse euroliidu riikidesse.

Reinsalu meenutas, et Eesti on kogu aeg olnud eitaval seisukohal sisserändajate vastuvõtmise küsimuses.

Nii vastas valitsus 2018-ndal aastal Itaalia valitsusele võtta vastu Vahemere piirkonnast pärinevaid pagulasi keeldumisega, teatades aga ametlikule Roomale, et Eesti on küll valmis abistama rändekriisi lahendada, kuid ainult Vahemere piirkonna raames. Välisministri sõnul lähtub Eesti täielikult Dublini lepingu põhimõtteid, mille kohaselt vastutab sisserändajate eest riik, mille territooriumile pagulased esimesena saabuvad.

© Sputnik / Shahnewaz Khan
Põgenikud Lõuna-Aasiast

Nagu teatas Sputnik Estonia, on Eesti alates 2016. aasta lõpust vastu võtnud Vahemere piirkonnast saabunud pagulasi vastavalt Euroopa Liidu kohustuslikele kvootidele. Samas oli ja on Eesti ühiskond pagulaste kohustusliku vastuvõtu suhtes äärmiselt negatiivne: massilised protestid pagulaste vastuvõtmise vastu tõid 2018. aasta sügisel kaasa tõsise valitsuskriisi.

Eesti, nagu paljud teised Euroliidu riigid, on vastu kohustuslike kvootide kasutamisele tulevikus ja jättis täitmata oma kohustuse vastu võtta ja majutada rohkem kui 500 sisserändajat.

2018. aastal rahuldas Eesti vaid kakskümmend varjupaigataotlust, olles seega Euroopa Liidu üheks kõike ebakülalislahkemaks riigiks. Eoroopa Liitu saabunud varjupaiga taotlejate üldarv 2018. aastal oli üle 333 tuhande, kuid see on siiski ligi 40% vähem kui aasta varem. Euroopa Liitu saabus kõige rohkem pagulasi Süüriast, Afganistanist ja Iraagist.  Kõige rohkem varjupaigataotlusi (ligi 140 tuhat) esitati Saksamaal.

413
Tagid:
Malta, Urmas Reinsalu, Eesti, poliitika, pagulased
Samal teemal
Türki tagasi saadetavad migrandid jõudsid Kreeka saarte sadamatesse
Hispaania rannavalve päästis merest üle poole tuhande migrandi
Hispaania enklaavi tungis üle 200 migrandi
Hispaania rannavalve päästis Vahemerelt 224 migrandi
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde