Ursula von der Layen

Euroopa Parlament on valmis Ursula von der Layeni karjääri hävitama

120
(Uuendatud 09:02 07.07.2019)
Osa Euroopa Parlamendi saadikuid hääletavad tõenäoliselt Euroopa Komisjoni uue esimehe Ursula von der Layeni kandidatuuri vastu, kuid nende arv ei ole piisav, et EL võimukriisi korraldada.

TALLINN, 7. juuli — Sputnik, Aleksei Toom. Paljud Euroopa Parlamendi vasakpoolsete parteide saadikud, sealhulgas Saksamaalt, kavatsevad ELi tippkohtumisel esitatud praeguse Saksamaa kaitseministri Ursula von der Layeni kandidatuuri Euroopa Komisjoni esimehe kohale "läbi kukutada". 

Andrus Ansip
© AFP 2019 / GEORGES GOBET

Kui saadikutel õnnestub see kandidatuur tagasi lükata, satub Euroopa Liit sügavasse võimukriisi, mis võib venida mitme kuu pikkuseks.

Euroopa Liidu tippkohtumisel 2. juulil esitatud kandidatuuri Euroopa Liidu täitevorgani juhi ametikohale peaks arutatama ja kinnitatama Euroopa Parlamendis lähipäevil toimuval kuulamisel. Alles seejärel saab komisjoni esimees hakata moodustama EL liikmesriikide valitsuste poolt esitatud kandidaatidest EK volinike korpust.

"See on põhimõtteline otsus. Euroopa esinduskogu lükkab tagasi Euroopa Liidu kodanike tahte," ütles endine Saksamaa justiitsminister, praegune sotsiaaldemokraatide Euroopa Parlamendi saadik Katarina Barley, keda tsiteerib teiste hulgas Euractiv Deutschland.

Катарина Барли
© AP Photo / Michael Sohn
Katarina Barley

Inimlikult mõistavad saadikud Brüsselis kolmepäevaseks veninud EL tippkohtumise konflikti osalisi, ütles Barley. Riigipead ja valitsusjuhid olid sellest "maratonist" lihtsalt väsinud ja õnnelikud, kui leidus vähemalt mingisugunegi väljapääs ummikseisust. Kuid Euroopa Parlamendi vasakpoolsed saadikud ei saanud tippkohtumise otsustega nõustuda, kuigi nende hääled ei ole ilmselt ELs võimukriisi korraldamiseks piisavad.

Tippkohtumine "hävitas" kandidaatide valimise protsessi

"Valitsuste juhid kavaldasid kõik üle, juhikandidaatide valimise protsess on surnud. Layen on väga nõrk minister, kuid tundub, et volinikuks saamiseks sellest piisab," kirjutas oma Twitteri kontol Saksamaa sotsiaaldemokraatide liider Martin Schulz.

Sputnik Eesti on varem kirjutanud, et von der Layen sattus oodatult üleeuroopalise skandaali keskmesse, muutudes omamoodi Euroopa Liidu täitev- ja seadusandliku võimu suhete kriisi sümboliks.

Euroopa Komisjoni nimekiri presidendi "tippkandidaatidest", mille esitasid poliitilised fraktsioonid ja mis läbis intensiivsed arutelud ja vaidlused, visati sisuliselt prügikasti. Ursula von der Layeni nimi "ujus pinnale" Euroopa Parlamendi saadikute ja paljude Euroopa poliitikute jaoks täiesti ootamatult. Paljud Saksamaa poliitikud olid nii jahmunud, et ähvardavad tagasi astuda, kui kaitseminister Euroopa Parlamendis heakskiidu peaks saama.

Väärib märkimist, et kogu see olukord peaks Eesti elanikele meelde tuletama praeguse presidendi Kersti Kaljulaidi lugu: parlamendiparteid ei suutnud esitatud kandidaatide hulgast uut presidenti valida ja "olematusest" ilmunud "kompromisskandidaat" Kaljulaid võeti vastu suure kergendustundega.

Kas kõiges on süüdi president Macron?

Vaatlejad, kes "sügavalt" kaevavad ja seetõttu vaid piiratud hulgale asjast huvitatud isikutele kirjutavad, on ühel meelel selles, et kogu see "inetu" lugu ebaõnnestunud kriisitippkohtumisega on peamiselt Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni poliitiliste intriigide tulemus. Pealegi toimusid nn kriisikohtumised suletud uste taga ja ilma protokollideta 30.–2. juulini, nimetades Euroopa Liidu tippametikohtadele valed kandidaadid.

Politoloog: Euroliidu "eliit" otsustas oma võimu mitte käest anda >>

Tõenäoliselt näevad Euroopa politoloogid keerulist ja mitmekäigulist intriigi seal, kus seda tegelikult polnud, ning kujutavad president Macroni niiditõmbajana teatris, mis tegelikult ei olegi teater, vaid pigem edukate estraadishow, kus lavatähed ei allu režissööri tahtele ega ole seotud etteantud stsenaariumi ja tekstiga.

Президент Франции Эммануэль Макрон
© Sputnik / Михаил Климентьев
Emmanuel Macron

Kuid võib olla ka nii, et president Macron (kui ta tõesti on nii hea "lavastaja", nagu räägitakse) pingutas üle, kasutades ära "tippkandidaatide" nimetamise süsteemi puudusi.

Tuletades kõigile meelde, et Euroopa Liidu idee taga on prantslased, jättis Pariis endale Euroopa Keskpanga esimehe koha (Christine Lagarde). Samas pani Macron prantslastele sõbraliku Belgia esindaja Charles Micheli Euroopa Ülemkogu eesistujaks ajades sel moel sakslaste parempoolsed parteid üksteisega Euroopa Komisjoni esimehe ametikoha pärast tülli. Nende manipulatsioonide  kaudu tõkestas Macron sakslase, paremtsentristliku Euroopa Rahvapartei esindaja, Manfred Weberi, tee  võimu juurde.

Musta kassi otsimine pimedas toas

Macronile heidetakse ette ka "oportunistlike" Visegradi riikide (Poola, Ungari, Tšehhi Vabariik ja Slovakkia) kasutamist sotsiaaldemokraatide Frans Timmermani kandidatuuri vastu, kes oli arutelu teatud etapil Weberile alternatiivne kandidaat.

Lõpuks ometi: EL tippkohtumisel jõuti Euroopa Liidu juhtide osas üksmeelele >>

Macroni intriigid osutusid väidetavalt nii edukaks, et see mitte ainult ei jätnud sotsiaaldemokraadid poolakate ja ungarlaste abiga ilma Euroopa Komisjoni presidendi ametikohast, vaid ka teised Ida-Euroopa riigid ilma EL teistest kõrgematest ametikohtadest. Varssavi ja Budapesti kangekaelsusest nördinud Euroopa juhid polevat nüüd, kättemaksuks toimunu eest, nende kandidaate Brüsselisse lasknud. 

Euroopa Komisjoni peakorter.
© Sputnik / Алексей Витвицкий

Võib-olla on Euroopa Ülemkogu praegune juht Donald Tusk viimane poolakas kümne aasta jooksul, kes on ELi võimustruktuuris nii kõrget ametikohta täitnud.

Räägitakse, et just Macron algatas Ursula von der Layeni kandidatuuri, mis pidi a priori tekitama rahulolematust ja vastuseisu mitte ainult mujal Euroopas, vaid isegi sakslaste endi vasakpoolsetes parteides. Seega õnnestus Macronil Berliini poliitilist autoriteeti õõnestada.

Kuid samal ajal kahjustas Prantsuse president ka ühtse Euroopa kujundit, näitas Euroopa Liidus võimu ülemineku süsteemi puudusi. Selle süsteemi põhiolemus, nagu usub näiteks Ungari poliitik Ezer Zalan, eeldab intriige ametikohtade ja võimude jaotusel, kuna Euroopa Liit on liialt erinevate riikide liit, mille hulgas on tooniandjateks "võrdsetest kõige võrdsemad".

Sellegipoolest väärib märkimist, et tippkohtumine viib võimule poliitikute meeskonna, kes pooldavad Euroopa Liidu edasist föderaliseerimist. Ursula von der Layen rääkis alles hiljuti ühtse Euroopa armee loomisest määramata tulevikus.

120
Tagid:
tippkohtumine, valimised, president, eurovolinik, Euroopa Komisjon, Euroopa Liit
Teema:
Europarlamendi valimised - 2019 (48)
Samal teemal
Eesti võib loobuda oma eurovolinikust Brüsselis
Brüssel ei oota üllatusi Euroopa Parlamendi kohtade jaotumises
Nüüd siis Brüssel: kes ja kelle huvides võib saada Eesti eurosaadikuks
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde