Kuidas Ukrainat ja ukrainlasi õpetatakse NATO-t armastama

77
(Uuendatud 13:48 06.07.2019)
Aja raiskamine ei tohiks küll olla riiklik poliitika, kuid see on just see mida NATO õpetab Ukrainale ja ukrainlastele.

Päris tavalise tegelikkuse ja igapäevase elu elamise kunsti-oskuse asemel pakub Lääs Ukrainale virtuaalset-mängulist meelelahutust. Ukrainat ennast hoiab see "hea" Lääs aga kaunikesti lühikese keti otsas. Ukraina ise on tõelisuse eest peitu pugenud, petetud ja ennäe - kõigele vaatamata, endiselt rõõmus. Jah seni, parema puudumisel, kestab taoline lulli löömine nagu ennegi, nii leiab raadio Sputnik kolumnist Sergei Iljin.

Ja selline lullitamine jätkub. Esialgu veel kaunikesti lõbuisalt. Britid rahastavad taolist lullitamist, mis tähendab petliku kujutluse loomist olematust demokraatiast Ukrainas ja ukrainlaste vahvatest sõjamängudest koos NATO-ga. Kuid nagu kirjutab autor, ainult sõnavahust nõretavatest avaldustest jääb tegeliku elu jaoks väheseks.

Tõde on aga see, et Brüssel ei kavatsegi ei täna ega tulevikus teha Ukrainast NATO liiget, vaid piirdub NATO porgandi hoidmisega Ukraina "nina" ees. Kiiev, olenemata sellest, kas ametivõimud on vanad või uued, tõotab igapäevaselt oma lõppematut truudust NATO-le ning kohendab isegi oma põhiseadust selle tarvis.

Aegi kulgeb Ukraina jaoks taolises kummalises NATO tantsu lummuses. Ukraina ametlik poliitika mängib mingit ebamaist, meelelahutuslikku unistuste mängu, mis on mõeldud eelkõige noortele, kellest homme peaks siis saama uus, üdini russofoobne ukraina rahvas. Just selline ongi Ukraina ametlik poliitika ja selle propaganda oma kaugemate eesmärkidega.

Президент Украины Владимир Зеленский и президент Эстонии Керсти Кальюлайд
Ukraina president Zelenski ja Ukraina eeskujuriigi Eesti presidentinna Kaljulaid

Üks ukraina propaganda projektijuhtidest, kellel lisaks veel "tõeline" ukrainalik nimi ja perekonnanimigi, Olga Ivanova, ütles, et mäng russofoobia parimate traditsioonide järgi, aitab noortel meestel ja naistel õppida kõike seda helget, mida koostöö NATO alliansiga toob. Mis on see helge, jääb aga veidi ähmaseks.

Ja kõike seda mitte ainult sõjalisest vaatepunktist. See tähendab tema sõnul riigi üldist arengut Lääne sõjalise bloki tiiva all. Lühidalt öeldes, sama vana lugu piimast ja meest, selle uuel sõjalis-russofoobsel kujul.

Projekti edendamise järjekindel toetaja, NATO info- ja dokumentatsioonikeskuse juht Barbora Maronkova usub, et on aeg hajutada müüdid lihtsalt sõda õhutavast Põhja-Atlandi liidust, vaid sinna tuleb keerata peale veel üks täiendav russofoobia vint. Ja just propaganda projektid aitavadki seda teha ning luua uus pealekasvav kõike venepärast ja Venemaalt pärinevat vihkav põlvkond.

Stereotüüpide hulgas on pr. Maronkova sõnul juhtiv idee, et NATO on agressiivne-russofoobne blokk, mida juhivad ainult ja ainult Ameerika Ühendriigid. Ukraina püüdlused saavad olla vaid, muutuda selliseks maaks nagu seda on USA. 

Selle põhjal saame teha lihtsa järelduse: Ukraina noorte jaoks on nende ettekujutus elust ja tulevikust deformeeritud ning noored elavad virtuaalses, mängulises, reaalsuses. Küsimus on aga – kui kaua veel on see üldse võimalik?

Tõenäoliselt on taolise väärastunud tegelikkuse loojatel ja sponsoritel eesmärk: petta ja veelkord petta ukrainlasi. Võib arvata, et Ukrainagi hakkab oma naabri Poola eeskujul oma territooriumil looma mingit uut ja veelgi sõjakamat NATO-t. Parim variant selleks näikse olevat saada oma territooriumile Ameerika sõjaväebaas, aga veel parem, juba mitu. Ja taoliste unistuste tipp oleks muidugi Ukraina okupeerimine USA poolt. Ainult kes maksab? Kas Ukraina eelarvest piisab Ameerika okupatsiooni kinnimaksmiseks? Sellele küsimusele vastus puudub. Või maksab selle eest Ameerika? Aga see on juba küsimus kogu tänasele maailmakorrale.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse arvamusega.

77
Tagid:
USA, NATO, russofoobia, Ukraina
Samal teemal
"D-päev" eesti moodi: kuidas peaminister Ratas NATO dessandiga kohtus
NATO lennumasinad Venemaa piiridel ei tõota Balti riikidele midagi head
NATO konksu otsas: milleks Eestile nii palju tankitõrjerelvi
NATO haub Venemaa rakettidele "väärikat" vastust
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde