Johan Bäckman

Johan Bäckman: Eestil tasub enesealalhoiu mõttes võtta eeskuju Soomest

200
(Uuendatud 16:46 06.07.2019)
Sputnik Eestile andis eksklusiivintervjuu Soome ühiskonnateadlane Johan Bäckman. Ta jutustas Eesti valitsuse poliitikast mitte-eestlaste suhtes, mis tema arvates on kuritegelik, ja selgitas, miks ta peab võimalikuks Euroopa Liidu ja NATO kiiret lagunemist.

TALLINN, 4. juuli — Sputnik, Svetlana Burceva. Soome ühiskonnateadlane, riigiteaduste doktor, endine Helsingi ja Joensuu ülikooli kriminoloogia, õigussotsioloogia ja poliitikaajaloo õppejõud Johan Bäckman on tuntud ka antifašistina.

Aasta pärast Pronksiööd avaldas Bäckman raamatu "Pronssisoturi: Viron patsaskiistan tausta ja sisältö" ("Pronkssõdur: Eesti monumendisõja taust ja sisu") ning juhtis Soome Antifašistlikku Komiteed. Juba 2009. aastal nimetasid Eesti eriteenistused Bäckmanit "riigi julgeolekule ohtlikuks".

Johan Bäckman oli üks nendest, kes jõudis suhelda Arnold Meriga enne tema lahkumist. Sputnik Eesti on juba kirjutanud, kuidas Eestis tähistati selle legendaarse mehe sajandat sünniaastapäeva.

Soomlastel on selle kõige pärast väga häbi

Johan, Arnold Meri sajas sünniaastapäev ei kajastunud kuidagi Eesti peavoolumeedias. Mis on teie arvates selle põhjus, et Eesti võimud ja press suhtuvad nii valikuliselt mehesse, kelle koht Eesti ajaloos ei ole kaugeltki viimaste hulgas?

Põhjus on selles, et Eesti võimud kardavad seniajani isegi surnud meest. Ja see tähendab, et Arnold Meri elab edasi ja edasi elab ka tema kangelaslikkus. Ta oli suur mees.

Raamatu Arnold Meri: viimne Eesti kangelane esikaas ja ümbrispaber
© Sputnik / Вадим Анцупов

Aga Eesti valitsuse liikmed on argpüksid. Nad on alati kartnud ja kardavad ka praegu ajaloolist tõde, varjavad ja moonutavad seda.

Eesti valitsus ei tegele praegu poliitikaga, vaid poliitika imiteerimisega — oskab ainult venelasi provotseerida, nagu see oleks Eesti poliitika olemasolu ainus põhjus.

Need eestlased, kes on praegu võimul, on kuidagi valesti aru saanud, mis on poliitika. Tänapäeval eksisteerib Eestis kuritegelik apartheidi ehk inimeste sortimise poliitika ja venelaste poliitiline tagakiusamine. On ju teada, et paljud Eesti elanikud, kes on seal sündinud, elavad siiamaani ilma kodakondsuseta.

Soomest tasub eeskuju võtta

Võib-olla Arnold Meri pidaski silmas Eesti sellist rolli, kui ta rääkis, et see riik teenindab Venemaa ja Ameerika vahelisi suhteid?

Viimati kohtusin ma Arnold Meriga kümme aastat tagasi ja tegin temaga pika intervjuu. Tsiteerin teda: "See, mis saab Eestist kahekümne aasta pärast, ei sõltu Eestist — see sõltub ülemaailmsetest protsessidest. Maailmas võib toimuda suuri muutusi. Inimkonna saatus sõltub üleilmastumisest." Ta kinnitas, et praegu käib võitlus globalistide ja suveräänsete riikide vahel, kuid ühtset maailmavalitsust ei tule.

Арнольд Мери с супругой Екатериной Тимофеевной Мери у памятника Бронзовому солдату на Тынисмяги, 2001 год
© Фото : из личного архива Анастасии Мяльсон
Arnold Meri koos abikaasa Jekaterinaga 2001. aastal Tõnismäel Pronkssõduri juures

Ma tahan öelda, et need inimesed, kes praegu Eestit valitsevad, ei saa üldse aru, mida välispoliitika endast kujutab. Ööd kui päevad Venemaad provotseerides püüavad nad nähtavasti oma Ameerika peremeestele midagi näidata ja tõestada.

Soomes eksisteerib juba ammust aega välispoliitiline traditsioon — finlandiseerumine ehk soometumine. Selle termini mõtlesid välja meie oponendid — sakslased. 1960. aastatel süüdistasid nad meid selles, et meil on liiga pehmed suhted Nõukogude Liiduga. Aga meie president Urho Kekkonen ütles siis, et me ajame tarka välispoliitikat ja sõbrustame kõigiga.

Vaadake, kuidas elab praegu Soome. Meil on suurepärased suhted Venemaaga. Soome ja soomlased austavad kõiki meie ajaloo perioode — nii impeeriumi aega, nõukogude aega kui ka tänapäeva. Seetõttu ei võeta meil mälestusmärke maha, ei sõdita haudade vastu nagu Poolas, Ukrainas ja Balti riikides. Soomes seisab igal pool Vene imperaatorite, Lenini ja sõjaväelaste ausambaid.

Vabastajate mälestusmärkide lammutamine muutub karmilt karistatavaks >>

Seejuures on meil head suhted ka USAga. Meile ei ole üldse probleem ehitada üles head suhted kõigiga ja suhelda kõigiga lugupidavalt.

Soome sõbrustab oma naabritega ja kõigi oma ajaloo perioodidega — seda nimetatakse finlandiseerumiseks. Ja see on hea eeskuju teistele riikidele.

Arnold Meri armastas Eestit, kuid ei loonud endale pettekujutelmi selle rolli osas. Ta rääkis meelekibedusega, et "selliseid geopoliitilisi punkte nagu Eesti ootab igal juhul raske saatus". Mida te arvate Eesti tuleviku kujunemise võimalikest variantidest?

Praegu on Eesti kahjuks USA ja NATO sõjalise bloki okupatsioonitsoon. Kehtib okupatsioonirežiim ja teisitimõtlejate tagakiusamine on okupatsiooni tundemärk. Euroopas annavad paljud Eestile just sellise hinnangu.

Йохан Бекман
© Фото : из личного архива Йохана Бекмана
Johan Bäckman

Soomlastele on Eesti muidugi vennasrahvas, üks kõige lähematest soome-ugri rahvastest, ja eesti keel üks kõige lähematest sugulaskeeltest. Seepärast läheb nende saatus meile muidugi korda.

Muide, ajaloos on olnud palju plaane meie riikide ühendamiseks — Eesti inkorporeerimiseks Soome koosseisu, sest meie suhted on väga lähedased, seejuures on Soome suur, kange, neutraalne, ajab oma konservatiivset poliitikat, aga Eesti on väga väike. Vastastikune migratsioon kahe maa vahel sai alguse juba 1980. aastatel.

Tallinna ja Helsingi vaheline allveetunnel, mis seda rännet lihtsustab, on juba ammu arutuse all. Kuidas te sellesse projekti suhtute?

See on ammune projekt, ja tuleb öelda, et ka inimeste liikumine meie maade vahel kujunes välja ammu ning on väga suur. Eestis elab palju soomlasi, paljud eestlased töötavad ja elavad Soomes. Ma arvan, et tunnel võib meie riike veelgi enam lähendada ning see on majanduse ja turismi seisukohast hea.

Mul oleks hea meel sellist lähenemist näha. Eesti jaoks on Soome alati olnud suur vend. Ja ma tahaksin, et see mõjuks positiivselt ka Eesti poliitikale, et Eesti valiks õigema positsiooni. See oleks väga hea.

Kas te saate oletada, mis Eestit tulevikus ees ootab?

Mitte keegi ei saa öelda, mis saab homme Eestist, Soomest, Ukrainast ja teistest riikidest. Saan teha ainult niipalju, et soovitan võtta eeskuju soomlaste finlandiseerumisest, mis tähendab häid ja konstruktiivseid suhteid kõigiga, ning austada venelasi.

See on soomlastele ilmselge ja arusaadav. Meie presidendid suhtlevad väga tihedalt ja konstruktiivselt nii telefoni teel kui ka kohtumistel. Ja nende hea läbisaamine toob kasu nii Soome kui ka Venemaa rahvale.

Miks Eestis tegeleb valitsus provokatsioonidega? Miks Eestis on press nii russofoobne? Jah, ka meil Soomes on russofoobset pressi ning see on väga agressiivne, häbematu ja jõhker. See on ebameeldiv. Kuid erinevus Eestist seisneb selles, et press ja valitsus on Soomes erinevad asjad. Meediaga tegelevad eraettevõtted. Seetõttu ei ole Soomes russofoobiat valitsuse tasandil, meil ei ole apartheidi ja inimestel on võrdsed õigused.

Miks eestlased häbistavad venelasi apartheidipoliitikaga? Miks nad on otsustanud alandada inimesi, kes on sündinud Eestis, elanud seal kogu elu, töötanud ja makse maksnud? Kas venelane olla on kuritegu? Soomlastel oleks häbi midagi sellist teha.

Tõepoolest, paljud Eesti elanikud kolivad Soome. Ja muide, pärast Soome kolimist on paljud hakanud rääkima teise keelena soome keelt. Küsimusele, mis segas neil omandamast eesti keelt, on nad vastanud, et Soomes ei ole nad tundnud keele pärast pinget.

Ma arvan, et probleem seisneb selles, et Eestis on eesti keelest saanud mingisugune repressioonivahend: vene inimesi pannakse vägisi seda õppima ja neid kiusatakse taga selle mitteoskamise või ebapiisava oskuse pärast. Eestis on ju Keeleinspektsioon, mis kontrollib riigikeeleoskuse taset.

Meil Soomes ei sunni keegi inimesi soome keelt õppima, sellepärast hakkavad inimesed Soome ühiskonnas elades kuidagi iseenesest soome keeles vestlema. Igaüks, kes on sattunud teise ühiskonda, hakkab väga kiiresti kasutama kohalikku keelt.

Eriti hästi on seda märgata lastel: nemad hakkavad juba kahe nädala pärast rahulikult suhtlema. Ja kõik sellepärast, et keegi ei sunni. Soomes elab tõesti palju venelasi, kes on tulnud just nimelt Eestist. Ka venelased elavad Soomes paremini kui Eestis.

Seevastu Eesti valitsus alandab nii inimesi kui ka eesti keelt. Saate aru, see on kõik lasteaia tasemel pseudopoliitika: tõend selle kohta, et niinimetatud praegune Eesti on ajutine nähtus. Selline riik ei saa ellu jääda.

Йохан Бекман
© Фото : из личного архива Йохана Бекмана
Johan Bäckman

Meie president Mauno Koivisto vastas Nõukogude ajal küsimusele, mis on Soome eesmärk, et "Soome eesmärk on siin maailmas ellu jääda". Ma tahaksin, et ka meie Eesti vennad mõtleksid selle peale, et siin maailmas ellu jääda.

Aga Eestis, nagu kirjutab meedia, olevatki poliitikud mures just selle pärast, et Eesti ellu jääks, et eesti keel, kultuur ja rahvas alles jääks.

Kas neil on mingi paranoia? Kas keegi kavatseb selle kõik likvideerida? Selliseid kavatsusi ei ole kunagi olnud.

Viimasel ajal on paljudes Euroopa riikides pead tõstnud parempoolsed ja natsionalistlikud erakonnad. Millega need protsessid teie meelest seotud on?

Kõikjal Euroopas hoogustub patriootlike parteide konsolideerumine. Kuid paljudes riikides on need parteid suurest poliitikast isoleeritud. Sedasama võib öelda ka Soome Põlissoomlaste kohta. Aga see protsess käib kogu Euroopas.

Ma arvan, et lõppkokkuvõttes Euroopa Liit laguneb. Juba lahkub selle koosseisust Suurbritannia, aga see on väga tõsine sündmus. Ja edasi tuleb sügav kriis.

Niinistö: maailm ei kuula Euroopa Liitu, sest see pole tugev >>

Ja väga soovitav sündmuste areng on NATO sõjalise bloki lagunemine. 80 protsenti soomlastest on Soome NATO liikmesuse vastu. Soomlased arvavad, et Eesti astumine NATOsse ei olnud tark tegu, sest NATO kohalolek riigis tekitab pinget.

President Trumpil ei ole NATOst kahju ja ta püüab sõbrustada Venemaaga. Soome ei astu kunagi NATOsse. NATO reiting langeb ka teistes riikides. Ma mõtlen, et NATO krahh on väga lähedal. Ma arvan, et OECD võib pärast NATO lagunemist selle funktsioonid üle võtta. On palju kõikidele riikidele ühiseid probleeme, millega tuleb tegelda: võitlus terrorismi ja narkoäriga, rändekriis.

200
Tagid:
russofoobia, NATO, EL, poliitika, Eesti, Venemaa, Soome
Samal teemal
Waffen-SS kokkutulekud – Eesti "uhkus" ja häbi
Arnold Meri 100. sünniaastapäev
Soome president ei taha olla Eesti ja Venemaa vahendaja
Soome ja Eesti on Venemaa suhtes erinevatel seisukohtadel
"Pronksiöö": aastaid hiljem
Russofoobia hind - alates 750 miljonist dollarist
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde