OSCE PA istung, illustreeriv foto

OSCE PA istung: mida Eesti ja Venemaa saadikud Luksemburgi kaasa tõid

36
(Uuendatud 14:05 05.07.2019)
Venemaa ja Eesti saadikud rääkisid teemadest, mida nad Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) korralise Parlamentaarse Assamblee Luxembourgis alanud istungil enda jaoks kõige olulisemaks peavad.

TALLINN, 5. juuli — Sputnik. OSCE parlamentaarse assamblee istung algas Luxembourgis neljapäeval, 4. juulil. Venemaa delegatsiooni plaanides on kahe resolutsiooni eelnõu päevakorrast maha võtmine, Eesti esindajate kavatsused on mõnevõrra tagasihoidlikumad.

Sellest, et Venemaa delegaadid püüavad eemaldada PA päevakorrast resolutsioonieelnõud, mille eesmärgiks on hukka mõista Vene Föderatsiooni tegevus Lõuna-Osseetias ja Krimmi Vabariigis, rääkis ajakirjanikele Vene delegatsiooni juht, riigiduuma asespiiker Pjotr Tolstoi.

Заместитель председателя Государственной Думы РФ, руководитель делегации РФ в ПА ОБСЕ Петр Толстой
© Sputnik / Александр Натрускин
Pjotr Tolstoi, Vene Föderatsiooni riigiduuma aseesimees, OSCE Venemaa delegatsiooni juht

"Meie saadikud on valmis. Me hakkame tööle, sealhulgas ka päevakorraga, mida meie vastased pakuvad. Pakume välja kahe resolutsiooni eemaldamise: Krimmi ja Lõuna-Osseetiat puudutava," tsiteerib RIA Novosti Tolstoi sõnu.

Parlamentaarse assamblee istungjärgul arutamiseks ja vastuvõtmiseks kavandatud russofoobsed resolutsioonieelnõud kannavad nimetusi "Venemaa Föderatsiooni poolt ajutiselt okupeeritud Krimmi autonoomse vabariigi ja Sevastoopoli linna, Ukraina, Musta ja Aasovi mere militariseerimine" ning "Julgeoleku ja inimõiguste olukord Abhaasias, Gruusias ja Lõuna-Osseetia Tshinvali piirkonnas, Gruusias."

Esimese eelnõu autoriks on Ukraina parlamendisaadik Artur Gerassimov, teise puhul aga Sofia Katsarava, kes esindab Gruusia seadusandlikku kogu.

Gerassimov teeb ettepaneku arutada "käimasolevat ebaseaduslikku Krimmi okupatsiooni ja Vene Föderatsiooni anneksioonikatset."

Katsarava soovib, et OSCE PA istungil osalejad mõistaksid hukka "julgeolekuolukorra, inimõiguste ja humanitaarolukorra halvenemise okupeeritud Gruusia territooriumidel Venemaa Föderatsiooni ebaseadusliku tegevuse tõttu."

Millega Eesti saadikud Luxembourgi saabusid

Mis puudutab Eesti delegatsiooni, siis on ka tema delegaatide seas russofoobseid poliitikuid. Nii näiteks teatas Eesti Riigikogu liige Johannes Kert oma kavatsusest arutada Venemaa sõjalise aktiivsuse teemat Musta ja Aasovi mere piirkonnas ning tõstatada ka Krimmi poolsaare militariseerimise küsimust ning Venemaa toetust Kiievi-vastastele jõududele Donbassis.

Йоханнес Керт
© Фото : Reformierakond
Riigikogu liige Johannes Kert

Lisaks sellele tsiteerib Riigikogu pressiteenistus Kerti: "Vaatamata Venemaa agressiivsele poliitikale aitavad rahvusvahelised organsatsioonid parandada julgeoleku- ja inimõiguste olukorda Abhaasias, Gruusias ja Lõuna-Osseetias." 

Veel kaks Eesti delegatsiooni liiget, Helju Pikhof ja Anti Poolamets, vältisid enne Brüsselisse sõitu russofoobseid väljaütlemisi. Pikhof selgitas, et osaleb Demokraatia, inimõiguste ja humanitaarküsimuste komitee töös.

Komitee tegeleb laste kaitsmise probleemidega konfliktipiirkondades, koolilaste teavitamisega inimkaubanduse juhtumite vähendamiseks, religioosse sallivuse edendamisega usuvähemuste suhtes. Arutlusi peetakse ka ksenofoobia, agressiivse natsionalismi ja sallimatuse vastase võitluse teemadel.

Venemaa delegatsioon lahkus OSCE PA istungitesaalist
© Sputnik / Владимир Федоренко

Poolametsa arvates tuleks OSCE parlamentaarse assamblee istungil pöörata erilist tähelepanu terrorismi probleemile ja väljakutsetele, mis on seotud väljaspool oma kodumaad võitlevate inimeste tagasipöördumisega normaalse elu juurde ja nende ümberõppega.

OSCE PA istungi töö lõpeb 8. juulil Luxembourgi deklaratsiooni allkirjastamisega.

Varem, nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, on Moskva korduvalt Krimmi teemat puudutavate süüdistuste absurdsusele tähelepanu juhtinud.

Venemaa juhtkond tuletas meelde, et poolsaare liitumine Vene Föderatsiooniga toimus pärast rahvahääletust, kus järgiti kõiki rahvusvahelise õiguse norme. 96,77% Krimmi Vabariigi valijatest ja 95,6% Sevastoopoli elanikest hääletasid Venemaaga taasühinemise poolt.

Lõuna-Osseetia ja Abhaasia väidetavate rikkumiste süüdistuste puhul meenutas Moskva korduvalt, et piirkondade kaotamine Gruusia poolt 2008. aastal ei olnud põhjustatud mitte Venemaa agressiooni poolt, vaid tollase Gruusia presidendi Mihhail Saakašvili vastutustundetu kriminaalse tegevuse otsene tulemus.

Sellega seoses teatas Vene Föderatsiooni juhtkond kõige kõrgemal tasemel, et kahe endise Gruusia autonoomse piirkonna iseseisvuse tunnustamise otsust Venemaa poolt ümber ei vaadata, kuna see kajastab praegust tegelikkust.

36
Tagid:
Luksemburg, poliitika, Eesti, Venemaa, OSCE
Samal teemal
Venemaa kaitseb Sputnikut Prantsusmaa ametivõimude rünnakute eest OSCE abil
OSCE Donbassis: kui jänki hukkub õigel ajal
OSCE ja Vene saatkond kritiseerivad ajakirjanike akrediteeringuta jätmist
OSCE peasekretär pakkus välja meetmed Euroopa julgeoleku tugevdamiseks
Üllatus: Kiievis sülitati nii OSCE kui ka USA peale
Kodakondsusetuse probleem: OSCE seab Eesti naabritele eeskujuks
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde