Eesti õigusteadlane, professor Rein Müllerson

Müllerson: keelepoliitikaga ei tohiks kaasneda sunniviisilisust

103
(Uuendatud 09:11 05.07.2019)
Eesti õigusteadlane tunnistas Baltimaade valitsuste venekeelse hariduse hävitamise poliitika rahvusvahelise õiguse rikkumiseks.

TALLINN, 5. juuli — Sputnik. Vene koolide sulgemist Balti riikides saab pidada õigustatuks ainult juhul, kui nende jaoks ei ole piisavalt õpilasi. Seda teatas tuntud Eesti õigusteadlane, professor Rein Müllerson.

Eksperdi sõnul on suure arvu riigis elavate inimeste ilmajätmine võimalusest oma lastele emakeelset haridust anda rahvusvahelises õiguses sätestatud normide rikkumine.

Intervjuus uudisteagentuurile RIA FAN tõi Müllerson Soome eeskuju, kus rootsi keelel on samuti riigikeele staatus, hoolimata asjaolust, et rootsi diasporaa moodustab vaid 6% riigi elanikkonnast. 

"Mulle tundub, et see on eeskujuks teistele riikidele, kuidas rahvusküsimust lahendada," selgitas Eesti õigusteadlane.

Samal ajal on tema arvates mõningal juhul otsus rahvusvähemuste haridusasutus sulgeda siiski õigustatud. Professor tuletas meelde, et ÜRO Inimõiguste komitees töötamise ajal pidi ta sarnaste koolide sulgemise vastu esitatus kaebusi läbi vaatama - näiteks Rootsis.

"Kuid see oli tingitud asjaolust, et omavalitsus ei saanud kooli toetada, kuna õpilaste arv ei olnud piisav. Me ei leidnud selles rikkumist, sest küsimus on otstarbekuses: kas jätkata koolitööd mingis keeles, kui õpilasi on vähe ja kui vanemad eelistavad, et nende lapsed saaksid hariduse enamuse kõneldavas keeles," selgitas Rein Müllerson.

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, siis hoolimata asjaolust, et vene rahvusvähemused on Lätis ja Eestis kõige suuremad (üle 25%), on vene keelel neis riikides võõrkeele staatus, nagu keeltel, mille kõnelejaid on üksikud.

Riigikeelte kaitsmise ettekäändel on nende riikide võimud alates iseseisvuse väljakuulutamisest 1991. aastal alustanud vene keele väljatõrjumist haridussüsteemist. Nii näiteks kõrvaldati ülikoolidest kõik venekeelsed teaduskonnad ja osa vene gümnaasiumide õppetööst viidi üle eesti ja läti keeltele.

Tallinna linnapea astus välja venekeelse hariduse kaitseks >>

Võitlus vene kooliga jätkub ka praegu. Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi sõnul on "kakskeelse koolisüsteemi tähtajatu jätkumine oht eesti keelele ja kultuurile." Sellest rääkis ta aprillis uue parlamendi esimese istungi ajal.

"Meil on üks riigikeel. Me vastutame selle eest, et seda oskaks igaüks – alates neist, kes lähevad lasteaedadest koolidesse, kuni õpetajateni välja," kuulutas Eesti riigipea sõjakalt.

Baltimaade valitsuste kurss venekeelse hariduse hävitamisele on Moskvas korduvalt hukka mõistetud. Venemaa välisministri Sergei Lavrovi sõnul ei saa rahvusvähemuste keelepõhine rõhumine millegagi õigustatud olla.

"Kogu see idee on suunatud venelastest vähemuse assimileerimisele, jättes ta ilma õiguseta haridust oma emakeeles saada," ütles välisminister.

Министр иностранных дел РФ Сергей Лавров
© Sputnik / Евгений Одиноков
Vene Föderatsiooni välisminister Sergei Lavrov

Seejuures meenutas Lavrov, et selle õiguse säilitamist nõuavad paljud rahvusvahelised kokkulepped, nende hulgas ka Euroopa Nõukogu piirkondlike ja rahvusvähemuste keelte konventsioon.

103
Tagid:
haridus, poliitika, kool, venekeelne, Rein Müllerson
Teema:
Õigus emakeelsele haridusele (31)
Samal teemal
Eesti otsib võimalusi venekeelse elanikkonna integreerimiseks
Zahharova paljastas Eesti "ühtse kooli" tõelise eesmärgi
Oudekki Loone: eestlastel on luksus teiste rahvuste diskrimineerimisele mitte mõelda
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde