Eesti õigusteadlane, professor Rein Müllerson

Müllerson: keelepoliitikaga ei tohiks kaasneda sunniviisilisust

61
(Uuendatud 09:11 05.07.2019)
Eesti õigusteadlane tunnistas Baltimaade valitsuste venekeelse hariduse hävitamise poliitika rahvusvahelise õiguse rikkumiseks.

TALLINN, 5. juuli — Sputnik. Vene koolide sulgemist Balti riikides saab pidada õigustatuks ainult juhul, kui nende jaoks ei ole piisavalt õpilasi. Seda teatas tuntud Eesti õigusteadlane, professor Rein Müllerson.

Eksperdi sõnul on suure arvu riigis elavate inimeste ilmajätmine võimalusest oma lastele emakeelset haridust anda rahvusvahelises õiguses sätestatud normide rikkumine.

Intervjuus uudisteagentuurile RIA FAN tõi Müllerson Soome eeskuju, kus rootsi keelel on samuti riigikeele staatus, hoolimata asjaolust, et rootsi diasporaa moodustab vaid 6% riigi elanikkonnast. 

"Mulle tundub, et see on eeskujuks teistele riikidele, kuidas rahvusküsimust lahendada," selgitas Eesti õigusteadlane.

Samal ajal on tema arvates mõningal juhul otsus rahvusvähemuste haridusasutus sulgeda siiski õigustatud. Professor tuletas meelde, et ÜRO Inimõiguste komitees töötamise ajal pidi ta sarnaste koolide sulgemise vastu esitatus kaebusi läbi vaatama - näiteks Rootsis.

"Kuid see oli tingitud asjaolust, et omavalitsus ei saanud kooli toetada, kuna õpilaste arv ei olnud piisav. Me ei leidnud selles rikkumist, sest küsimus on otstarbekuses: kas jätkata koolitööd mingis keeles, kui õpilasi on vähe ja kui vanemad eelistavad, et nende lapsed saaksid hariduse enamuse kõneldavas keeles," selgitas Rein Müllerson.

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, siis hoolimata asjaolust, et vene rahvusvähemused on Lätis ja Eestis kõige suuremad (üle 25%), on vene keelel neis riikides võõrkeele staatus, nagu keeltel, mille kõnelejaid on üksikud.

Riigikeelte kaitsmise ettekäändel on nende riikide võimud alates iseseisvuse väljakuulutamisest 1991. aastal alustanud vene keele väljatõrjumist haridussüsteemist. Nii näiteks kõrvaldati ülikoolidest kõik venekeelsed teaduskonnad ja osa vene gümnaasiumide õppetööst viidi üle eesti ja läti keeltele.

Tallinna linnapea astus välja venekeelse hariduse kaitseks >>

Võitlus vene kooliga jätkub ka praegu. Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi sõnul on "kakskeelse koolisüsteemi tähtajatu jätkumine oht eesti keelele ja kultuurile." Sellest rääkis ta aprillis uue parlamendi esimese istungi ajal.

"Meil on üks riigikeel. Me vastutame selle eest, et seda oskaks igaüks – alates neist, kes lähevad lasteaedadest koolidesse, kuni õpetajateni välja," kuulutas Eesti riigipea sõjakalt.

Baltimaade valitsuste kurss venekeelse hariduse hävitamisele on Moskvas korduvalt hukka mõistetud. Venemaa välisministri Sergei Lavrovi sõnul ei saa rahvusvähemuste keelepõhine rõhumine millegagi õigustatud olla.

"Kogu see idee on suunatud venelastest vähemuse assimileerimisele, jättes ta ilma õiguseta haridust oma emakeeles saada," ütles välisminister.

Министр иностранных дел РФ Сергей Лавров
© Sputnik / Евгений Одиноков
Vene Föderatsiooni välisminister Sergei Lavrov

Seejuures meenutas Lavrov, et selle õiguse säilitamist nõuavad paljud rahvusvahelised kokkulepped, nende hulgas ka Euroopa Nõukogu piirkondlike ja rahvusvähemuste keelte konventsioon.

61
Tagid:
haridus, poliitika, kool, venekeelne, Rein Müllerson
Samal teemal
Eesti otsib võimalusi venekeelse elanikkonna integreerimiseks
Zahharova paljastas Eesti "ühtse kooli" tõelise eesmärgi
Oudekki Loone: eestlastel on luksus teiste rahvuste diskrimineerimisele mitte mõelda