Euroopa Parlamentaarse Assamblee istung

Venemaa tasus oma osamaksu Euroopa Nõukogu eelarvesse

41
(Uuendatud 15:19 03.07.2019)
Tänavuste Euroopa Nõukogu maksete kogusummaks oli üle kolmekümne miljoni euro. Eelmiste aastate osamaksete tasumise kohta ei ole midagi teatatud.

TALLINN, 3. juuli — Sputnik. Venemaa alustas oma 2017. aastal peatatud osamakste tasumist Euroopa Nõukogu (EN) eelarvesse, osamakse 2019. aasta eest on tasutud.Sellest teavitas RIA Novosti osundusega Euroopa Nõukogu peasekretäri pressisekretärile Daniel Höltgenile. Osamaksu kogusummaks oli 33 miljonit eurot. 2017. ja 2018. aasta osamaksete saatuse kohta ei ole midagi teatatud.

Eesti politoloog: Ukraina pärast ei maksa juuksekarva lõhki ajada >>

Eelnevalt oli Venemaa asevälisminister Aleksandr Gruško teatanud, et Moskva kannab viivitamatult üle oma osamaksu, niipea kui tema delegatsiooni õigused Euroopa Parlamentaarses Assamblees (ENPA) on täielikult taastatud. 2019. aasta 24. juunil kutsus ENPA Venemaa osa võtma oma juulikuisest instungjärgust ning 26. juunil võttis vastu resolutsiooni, mis kinnitas Venemaa õigused täies ulatuses. Seejärel asus Venemaa delegatsioon assamblees taas täieõiguslikult tööle.

Russofoobidel ei õnnestunud ENPA-s resolutsiooni vastuvõtmist Venemaa õiguste taastamisest väärata

Venemaa jäeti viis aastat tagasi Ukraina ja Krimmiga seotud sündmuste tõttu ilma ENPA liikme põhiõigustest assamblees ning järgnevalt vaid karmistati Venemaa vastaseid sanktsioone.

Ametlik Moskva teatas, et niisugustes tingimustes on võimatu assamblees töötada ja peatas 2017. aasta juuni lõpul sissemaksed Euroopa Nõukogu eelarvesse.

Nagu ENPA-s tunnistati, viisid need meetmed selle organisatsiooni rahalistesse raskustesse: eelarvet tuli 9% võrra vähendada kuid sellele vaatamata tekkis pooleteise miljoni euro suurune eelarve puudujääk.

Nagu Sputnik Eesti teatas, on Ukraina esindajad protestimärgina Venemaa naasmise vastu täieõiguliku liikmena ENPA-sse, teatanud oma osaluse peatamisest ENPA töös.

Poola, Gruusia, Eesti, Läti ja Leedu delegatsioonid väljendasid solidaarsust Kiievi esindajatega, lahkudes demonstratiivselt kohe Ukraina kolleegide kannul ENPA juunikuiselt istungilt. Eesti president Kersti Kaljulaid on ENPA-s langetatud otsust nimetanud häbiväärseks ning peaminister Jüri Ratas kahetsusväärseks ja valeks.

Venemaa naasmist ENPA-sse nimetati Venemaa Föderatsiooninõukogus demokraatia võiduks ning Kremlis terve mõistuse triumfiks. Positiivseks sammuks nimetas ENPA otsust ka Venemaa välisminister Sergei Lavrov. Tema sõnul on oluline, et resolutsiooni poolt hääletanud delegatsioonid "on selgesti kinnitanud, et õigusi, mis Venemaale tagasi antakse, ei saa vaidlustada."

Kõiki uudiseid teemal "Venemaa hääleõigus ENPAs" lugege siit.

41
Tagid:
russofoobia, poliitika, ENPA
Teema:
Venemaa hääleõigus ENPAs (53)
Samal teemal
Russofoobia ohud
Eesti delegatsiooni saatus ENPA-s tuleks jätta Riigikogu otsustada
Poola endine peaminister: russofoobia on muutunud riiklikuks doktriiniks
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde