Lõpuks ometi: EL tippkohtumisel jõuti Euroopa Liidu juhtide osas üksmeelele
(Uuendatud 10:32 03.07.2019)
EL erakorralise tippkohtumisel Brüsselis jõuti alles kolmandal päeval ühisele seisukohale Euroopa Komisjoni juhi ja teiste võtmepositsioonide kandidaatide suhtes. Kandidatuurid peab heaks kiitma Euroopa Parlamendi uus koosseis.TALLINN, 3. juuli - Sputnik. Brüsselis arutati ELi uue tippjuhtkonna kandidaate ja kohtumise kolmandal päeval jõudsid 28 EL liikmesriigi riigipead ja valitsusjuhti lõpuks konsensusele ning teatasid kandidaatide nimed, kes nende arvates väärivad organisatsiooni juhtivaid ametikohti järgmisel viiel aastal.
Euroopa Parlamendi valimised tähistavad ühiskonnas muutuste vektorit >>
Euroopa Komisjoni presidendi ametikohale otsustati esitada Saksamaa kaitseministri Ursula von der Layeni kandidatuur, mida toetas eelkõige Prantsusmaa president Emmanuel Macron.
©
Sputnik / Алексей Витвицкий
Euroopa Ülemkogu eesistuja Donald Tusk
EL nõukogu peaks hakkama juhtima Belgia peaminister Charles Michel ja Euroopa diplomaatia etteotsa saama Euroopa Parlamendi endine juht, Hispaania välisminister Josep Borrell. Euroopa Keskpanga juhi ametikohale kutsutakse Rahvusvahelise Valuutafondi praegune tegevdirektor Christine Lagarde.
Nüüd peavad kõik Brüsseli tippkohtumisel kokku lepitud kandidatuurid heaks kiitma Euroopa Parlamendi uus koosseis, mis valib enda seast esimehe kolmapäeval, 3. juulil. RIA Novosti teatel algab Euroopa seadusandliku kogu istung kell 9.00 ja kui kõik läheb plaanipäraselt, võib ELi juhtkonna kandidaatide hääletamine toimuda juuli keskel.
Brüsselis pannakse kokku Euroliidu juhtkonda: keda toetab Eesti? >>
Sputnik Eesti on varem kirjutanud, et EL erakorraline tippkohtumine algas Brüsselis 30. juunil. Pärast tunde kestnud arutelusid ei jõutud Euroopa Liidu uue juhtkonnaga osas kokkuleppele ja kuulutati välja vaheaeg. Ka 1. juunil ei suutnud tippkohtumise osalejad konsensusele jõuda ja konsultatsioonid lükati edasi järgmisele päevale. Konsensuse saavutamisest teatas Euroopa Ülemkogu juhataja Donald Tusk alles teisipäeva, 2. juuli õhtul.
Enne seda kogunesid ELi riigipead ja valitsusjuhid Brüsselis 20. juunil, kuid erimeelsused ei võimaldanud neil tookord kõiki rahuldava kokkuleppeni jõuda.
Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus
(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.Austatud lugejad!
Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.
Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.
Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.
Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.
Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.
Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada.
Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.
Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.
Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.
Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.
Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.
Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.
Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!
Lugupidamisega,
Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla
(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla. TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest.
Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".
"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.
Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).
Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."
"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.
Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi.
"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov.
Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"
Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.
"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.
Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.
Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.
Lugege lisaks: