OSCE lipud

OSCE: Eesti peaks massilise kodakondsusetuse probleemi kiiremini lahendama

64
(Uuendatud 09:13 03.07.2019)
OSCE tuletas Eestile meelde vajadust aktiviseerida massilise kodakondsusetuse lõpetamist. Eesti parlamendivalimised märtsis läksid küll ladusalt, kuid rahvusvähemuste suurem kaasamine valimistesse tuleks asjale ainult kasuks.

TALLINN, 3. juuli — Sputnik. OSCE Demokraatlike Institutsioonide ja Inimõiguste Amet (ODIHR) kutsus Eesti valitsust üles lahendama kiiremini kodakondsuse probleemi. Sellekohased soovitused sisalduvad organisatsiooni aruandes Eesti märtsikuiste Riigikogu valimiste tulemuste kohta. 

OSCE dokumendis märgitakse, et Eesti parlamendivalimised korraldati professionaalselt, kuid kasuks tuleks rahvusvähemuste suurem kaasamine valimisprotsessi.

"Kuigi Eesti on teinud jõupingutusi, edendamaks rahvusvähemuste osalemist avalikus ja poliitilises elus, vajab määratlemata kodakondsusega isikute naturalisatsiooni tase jätkuvat tõstmist, et anda ka neile täielik hääleõigus," tsiteerib RIA Novosti väljavõtteid ettekandest.

Samuti on vajalik internetihääletuse riskide vähendamise strateegia ja süsteemivastaste küberrünnakute süüdistuste võimalike tagajärgede analüüs, teatas OSCE/ODIHR.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et Eestis ja Lätis kehtib alates iseseisvuse taaskehtestamisest 1991. aastal ametlik kodakondsuseta isikute institutsioon.

Eesti mudel – valimised ilma valikuta >>

"Mittekodaniku" staatus on nendes riikides alaliselt elavatel isikutel, valdavalt venelastel, kes olid seni NSV Liidu kodanikud, kuid ei saanud pärast riigi lagunemist uut kodakondsust, samuti nende lastel. Tänase seisuga on Eestis üle 80 tuhande mittekodaniku, Lätis aga tervelt 300 tuhat. Kõigile mittekodanikele on väljastatud spetsiaalne isikut tõendav dokument.

Eestis on mittekodanikel õigus hääletada kohalikel valimistel, kuid neil puudub õigus valitud saada. Lisaks keelab Eesti põhiseadus kodakondsuste isikutel erakondadesse astuda. Lätis ei ole mittekodanikel õigust ei hääletada ega valimistel kandideerida, küll aga võivad nad erakondadesse kuuluda, millest mõistagi palju kasu ei ole.

Samas Euroopa liidulepingu kohaselt sõltub Eesti ja Läti saadikute arv Euroopa Parlamendis nende kogu elanikkonna suurusest.

Seega ei esinda Eestist ja Lätist pärit Europarlamendi saadikud kodakondsuseta isikuid, sest viimased ei saa valimistel osaleda. Selle tulemusena ei ole mittekodanikud Euroopa Parlamendis esindatud ning nendele riikidele eraldatud saadikukohtade arv on nende isikute arvelt, kel tegelik hääleõigus puudub, ebaproportsionaalselt suur.

Määratlemata kodakondsusega inimeste arv vähenes mullu >>

Moskvas peetakse massilist kodakondsusetust Euroopa Liidu häbiplekiks. Venemaa välisministri Sergei Lavrovi sõnul peaks selle nähtuse kõrvaldamisega tegelema mitte ainult OSCE ja Euroliit, vaid isegi NATO.

Ühel pressikonverentsil nimetas Venemaa välisminister mittekodanikele väljastatud passe "hundipassideks" ja avaldas lootust, et probleemile leitakse ühes või teises vormis lahendus.

64
Tagid:
naturaliseerumine, kodakondsuseta, Riigikogu valimised, raport, OSCE
Teema:
2019. aasta Riigikogu valimised (94)
Samal teemal
Läti mittekodanikud jäävad nendeks ka edaspidi - juba põhimõtte pärast
Keskerakond soovib määratlemata kodanike arvu vähendada
Euroopa Parlamendis tunnistati, ent "õigustati" Baltikumi venelaste diskrimineerimist
Putin puudutas "Otseliini" saates Baltimaade venelaste teemat
Kodakondsusetuse probleem: OSCE seab Eesti naabritele eeskujuks
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde