Kaadripuudus seab Eestis vene koolid ohtu ja tõmbab valitsuse kavatsustele pidurit. Pilt on illustreeriv.

Kaadripuudus seab Eestis vene koolid ohtu ja tõmbab valitsuse kavatsustele pidurit

58
Tallinna Kunstikooli direktor Märt Sults ja MTÜ Vene Kool Eestis esindaja Dmitri Suhhoroslov leiavad, et nii venekeelse koolihariduse säilitamist ja ka selle täielikku üleviimist eesti keelele ohustab Eestis üks ja sama asjaolu – terav puudus õpetajatest.

TALLINN, 2. juuli — Sputnik, Aleksandr Lukjanov. Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart astus välja siinse venekeelse koolihariduse säilimise kaitseks. Ta tunnistas ka lastele eesti keele õppimise ja õpetamise tähtsust, nentides ühtlasi, et Eesti riigis on terav puudus õpetajatest.

Sputnik Eesti palus Kõlvarti öeldut kommenteerida Tallinna Kunstikooli direktoril Märt Sultsil ja MTÜ Vene Kool Eestis esindajal Dmitri Suhhoroslovil. Nagu selgus, ei tõmba kaadrinappus pidurit mitte üksnes valitsuse plaanidele kõik koolid eesti keelele üle viia, vaid takistab ka vene koolide võitlust oma ellujäämise eest.

Eesti keele õpetajaid napib

Tallinna Kunstikooli direktor Märt Sults oli Kõlvartiga sama meelt, nentides, et venekeelsest õpetusest pole vaja loobuda, vaid tuleb tõsta eestikeelse õpitöö taset. Selleks aga, nagu ta rõhutas, ei jätku eesti keele õpetajaid, rääkimata juba sellest, et ideaalis peaksid õpetajad olema kakskeelsed.

Sultsi arvates ei saagi leiduda piisaval määral õpetajaid, kuna riigil ei ole selle tarvis raha. Seetõttu on tähtajad, mil tahetakse vene koolid täielikult eestikeelsele õppetööle üle viia, ametnike koostatud plaanidele vaatamata ebareaalsed. Keelekümblussüsteemi tuleb Sultsi meelest juurutada järk-järgult ja väga delikaatselt.

Депутат парламента Мярт Сультс
© Sputnik / Вадим Анцупов
Märt Sults

Seejuures rõhutas ta ka Eestis vene kultuuri säilitamise tähtsust, kuivõrd see on vabariigi kultuuri üheks osaks. Sults on veendunud, et riik saavutab uue kõrgema arengutaseme siis, kui meie riigikeelest erineva emakeelega inimesed valdavad täiuslikult nii "oma keelt" kui ka riigikeelt. Kuid meie riigis on vene keele õpetajaid lihtsalt liiga vähe.

MTÜ Vene Kool Eestis esindaja Dmitri Suhhoroslov leiab, et Eestis venekeelse koolihariduse säilitamise vajalikkust ei tohiks kahtluse alla seada. On ju vene keel märkimisväärsele osale riigi elanikkonnast emakeeleks. Suhhoroslov lisas, et ka Mihhail Kõlvarti seisukoht selles küsimuses on hästi teada – ta on alati kaitsnud vene õppekeelega koolide alleshoidmist ja teinud seda järjekindlalt.

Член правления НКО Русская Школа Эстонии Дмитрий Сухорослов
© Sputnik / Вадим Анцупов
MTÜ Vene Kool Eestis juhatuse liige Dmitri Suhhoroslov

Ta on kindel, et vene keelt kõnelda ja vene keeles õppida on praegu moes. Näiteks tõi Suhhoroslov aktsiooni "Totaalne etteütlus", mille pealinnaks sai tänavu Tallinn. "Vaadake, kui palju oli neid, kes soovisid oma vene keele oskust kontrollida," toonitas vestluspartner.

Kuid tema arvates ohustab venekeelse hariduse säilimist Eestis, nagu ka koolide täielikku üleminekut eestikeelsele õppele ikka seesama õpetajate vähesus. Viimane on ka igati ootuspärane, sest Eestis haridussüsteem ei ole põhimõtteliselt võimeline koolitama piisaval hulgal õpetajaid vene koolide tarvis. Seetõttu sõltub siin vähe nii pealinna kui ka teiste ametivõimude soovidest, seni kuni on tegusalt lahendatud õpetajate koolituse küsimused.

Учительница первый моя
© Sputnik / Sputnik
Kakskeelne õpetaja

MTÜ Vene Kool Eestis esindaja Dmitri Suhhoroslov tõdes, et venekeelse hariduse probleem on igati murettekitav ja sõltub suuresti valitsuse edasistest otsusustest-tegevustest.

Riik saadab kõik ühtsesse kooli

Vaatamata Mihhail Kõlvarti avaldusele jääb vene koolide säilimine Eestis endiselt küsimärgi alla, kuivõrd president Kersti Kaljulaid, nagu Sputnik Eesti kirjutas, ütles veel käesoleva aasta algul otsesõnu, et tulevikus läheb vabariik nii või teisiti üle ühtsele eestikeelsele haridusele. Otsus selle kohta on tema sõnul tegelikult juba langetatud.

"Eesti peab jõudma ühtse eestikeelse haridussüsteemini. Seda tuleb teha nii, et kõigil lastel oleksid võrdsed võimalused. Me oleme selle otsuse tegelikult langetanud, kuigi me ei ole sellest rääkinud, sest Eestis ei koolitata õpetajaid vene koolidele," lausus Kaljulaid oma suures uusaastaintervjuus.

Moskvas on seevastu korduvalt sedastatud, et oleks lubamatu jätta riigi venekeelsed elanikud ilma võimalusest saada haridust oma emakeeles. Eelkõige sellest kõneles Venemaa välisminister Sergei Lavrov oma jaanuari keskel toimunud pressikonverentsil. Ta laitis maha "ühtse ainult eestikeelse kooli" idee. Eesti valitsuse poolt edastatu tähendab poliitilist otsust vene kogukonna assimilieerimiseks.

58
Tagid:
Märt Sults, MTÜ Vene Kool Eestis, haridus
Samal teemal
Kaljurand nimetas end eesti- ja venekeelse kogukonna ühendajaks
Venekeelse noorsoo "euroremont" Baltimaades: saame sõpradeks Venemaa vastu?
"Kuldne Mask Eestis" ühendab taas eesti- ja venekeelse publiku
Eesti otsib võimalusi venekeelse elanikkonna integreerimiseks
Tallinna linnapea astus välja venekeelse hariduse kaitseks
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde