Кинодокументалист Олег Беседин

Oleg Bessedin: eesti rahvas on alati olnud võõraste sõdade pantvang

100
(Uuendatud 15:54 01.07.2019)
Oma olemuselt on eesti rahvas alati olnud rahumeelne rahvas ega ole sõdima kippunud. Kuid ikka ja jälle on ta olnud sunnitud suures globaalpoliitilises lahingus ja võõrastes huvides etendama teisejärgulist, abistavat rolli, leiab dokumentaalfilmide režissöör ja operaator Oleg Bessedin.

Dokumetaalfilme luues tuleb Oleg Bessedinil tuleb uurida hulganisti arhiivimaterjale.

Raamatu Arnold Meri: viimne Eesti kangelane esikaas ja ümbrispaber
© Sputnik / Вадим Анцупов

Ajalooliste sündmuste pealtnägijate tunnistused ning erinevate ajajärkude dokumendid ja statistika on viinud dokumentaalfilmide looja järeldusele, et eesti rahvas on alati sattunud suurriikide poliitiliste huvide põrkumispiirile, ikka ja jälle kellegi, tihtilugu tahtliku ja sihipärase mõju alla.

Bessedin tõi esile andmed Teise maailmasõja statistikast. 1941. aastal astus Eesti aladel Punaarmeesse 25 000 meest ja lühikese aja jooksul põgenes sõjaväest 365 meest. 1944. aastal mobiliseeriti SS-vägedesse Eestist üle 54 000 inimese ning 1945. aastaks oli sealt pagenud 42 000 inimest.

"Kas mõistate, mis rahvas see selline on? Oma olemuselt on see rahumeelne rahvas – ta ei taha sõdida. Aga ta on oma geopoliitilise asendi pantvang," selgitas Bessedin.

Samas esitas filmidokumentalist kohutavaid näiteid, kuidas selle rahva konkreetsed esindajad sõjast ja võimutundest lummatuna võisid osutuda ääretult julmadeks – sellest kõnelevad Eesti surmalaagrites viibinute tunnistused.

Tallinnas õnnitlesid sajad inimesed veterane võidupäeva puhul >>

Eesti rahva tragöödia on selles, et ta on kogu oma ajaloo vältel alati olnud kellegi võimu all ega ole tundnud ennast vabana. Kuid õigluse nimel tuleb öelda, et parimat suhtumist Eestimaa rahvasse on kõigil aegadel üles näidanud nimelt Venemaa – olgu selleks Vene impeerium või Nõukogude Liit.

Bessedin nentis, et andmete võltsimine 1940. aastail represseeritud eestlaste kohta algas juba fašismiaegsel Saksamaal. Võltsingute eesmärgiks oli diskrediteerida eestlaste silmis nõukogude võimu. Viimase viie aasta jooksul aga on KGB arhiivid filmidokumentalisti sõnul saanud vabalt kättesaadavaiks.

Arnold Meri: Jumal on Eesti poliitikud tervest mõistusest ilma jätnud

"Represseeriti umbes 6000 inimest. On olemas täpsed dokumentaalsed arvud. Mart Laar aga (Eesti poliitik ja riigitegelane, 2011– 2012. aastal Eesti kaitseminister, kunagine parempoolse rahvuskonservatiivse erakonna Isamaa ja Res Publica Liit esimees – toim.) mainib oma raamatutes neid uuringuid, mida tegid fašistid 1942. aastal," ütles Oleg Bessedin. 

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et esimese eestlasest Nõukogude Liidu kangelase Arnold Meri sajanda sünniaastapäeva eel vahendas Oleg Bessedin oma mälestusi temast. Meri oli Eesti ajalooliselt tähenduslike sündmuste tunnistajaks ja valis oma isikliku hoiaku lähtuvalt oma rahva ajaloo sügavast mõistmisest.

100
Tagid:
Arnold Meri, NATO, Teine maailmasõda, sõda, Eesti
Teema:
Arnold Meri 100. sünniaastapäev (10)
Samal teemal
Venemaal paigaldati mälestusmärk Arnold Merile
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde