Tšehhi president Miloš Zeman

Tšehhi president Euroopa suhtumisest Krimmi: Ukrainal pole pääsu

161
(Uuendatud 19:01 02.07.2019)
Politoloog Juri Potšta arvates ütles Tšehhi president Miloš Zeman valjusti välja selle, millest paljud Euroopas mõtlevad - Kiievil ja maailma üldsusel tuleb leppida, et Krimm on Venemaa osa.

TALLINN, 1. juuli — Sputnik. Tšehhi president Miloš Zeman väitis intervjuus telekanalile Barrandov et Ukrainal ja maailma üldsusel tuleb leppida sellega, et Krimm on Venemaa osa: "See on fakt," rõhutas ta.

Zeman kinnitas mürkgaasi "Novitšok" tootmist Tšehhis >>

Sanktsioonid ei ole presidendi sõnul Venemaa majandusele ega poliitikale mõju avaldanud, Saksamaa kantsleri Angela Merkeli ja Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni seisukohad Moskva-vastaste piirangute osas on samuti muutunud.

Venemaa Rahvaste Sõpruse Ülikooli võrdleva politoloogia kateedri professor politoloog Juri Potšta avaldas raadio Sputnik saates arvamust, et Euroopas teadvustatakse aina enam vajadust muuta oma suhtumist Krimmi.

"On täiesti selge, et Krimmi üleminek Venemaa koosseisu pärast 2014. aasta riigipööret Kiievis, pärast halvustavat suhtumist vene keele ja venekeelsete inimeste suhtes Ukrainas oli igati põhjendatud. Siin ei olnud ju midagi meelevaldset, ei olnud mingit Moskva-poolset survestamist," märkis Juri Potšta.

Meedia: head suhted Venemaaga tagasid Niinistöle ja Zemanile valimisvõidu >>

Tšehhi president ütles valjusti välja selle, millest mõtlevad Euroopas paljud. "Euroopa toetas algul Kiievi nõudmist Krimm tagasi anda ja kehtestas sanktsioonid. Nüüd aga ütleb Tšehhi president: sanktsioonid ei toimi, me kaotame raha, venelased kaotavad raha, Ukraina kaotab võimaluse Venemaaga suhteid parandada. See on igati kaine, mõistlik lähenemisviis. Kas ta peaks Ukrainaga nõustuma? Tal pole lihtsalt pääsu.

Neljapäeval pikendas Euroopa Liit nn "Krimmi paketi" sanktsioone üheks aastaks. Piirangud sisaldavad muuhulgas keeldu Krimmist või Sevastoopolist pärit kauba sisseveo keeldu Euroopa Liitu ning keeldu investeerida Krimmi ja Sevastoopolisse.

Neljapäeval teatas Vladimir Putin otseliini käigus, et Venemaa on sanktsioonide kehtestamisest alates kaotanud 50 miljardit dollarit, Euroopa Liit 240 miljardit.

161
Tagid:
Ukraina, sanktsioonid, Krimm, Venemaa, Miloš Zeman, Tšehhi
Teema:
Krimm Venemaa koosseisus (98)
Samal teemal
Krimmis valmib uusim relv hübriidsõja võitmiseks
Trump G7-l: Krimm kuulub Venemaale. USA uued vaenlased
Prantsuse ajakirjanik soovitab Eesti kolleegidel Krimm rahule jätta
Eesti politoloog: Ukraina pärast ei maksa juuksekarva lõhki ajada
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde