NATO liikmeriigi Rumeenia fregatt Mustal merel

NATO haub Venemaa rakettidele "väärikat" vastust

96
(Uuendatud 11:14 27.06.2019)
NATO riikide kaitseministrite 26. juunil Brüsselis toimuval kohtumisel "mõõdetakse" kaitsekulutusi ja räägitakse rahast, kuid ka sellest, kuidas "heidutada" Venemaad, kes kulutab riigikaitsele kümme (mõningatel andmetel ka kakskümmend) korda vähem kui NATO liitlased kokku.

TALLINN, 27. juuni — Sputnik, Aleksei Toom. Euroopa kinnitab, et ei paiguta oma territooriumile Ameerika tuumalõhkepeadega kesk- ja lühimaarakette, sest "ei taha käivitada relvastuse võidujooksu uut vooru", teatas 25. juunil Brüsselis NATO peasekretär Jens Stoltenberg.

Ta märkis, et allianss kaalub ja on juba rakendanud tavarelvastusmeetmeid vastuseks lühi- ja keskmaarakettide keelustamise lepingu (INF) väidetavale rikkumisele Venemaa poolt.

Võimalikuks vastuseks INF-lepingu Venemaa-poolsele rikkumisele võib saada tuumalõhepeade ja tuumarelva kohaletoomise vahendite arvu suurendamine Venemaa piiride läheduses paiknevatel NATO (või pigem Ameerika Ühendriikidel ja Suurbritannia kui NATO liikmesriikide) laevadel ja õhusõidukitel.

NATO peasekretär Jens Stoltenberg keeldus alliansi kaitseministrite kohtumisele eelnenud pressikonverentsil sündmustest ette ruttama ja ministrite poolt veel langetamata otsuseid kommenteerima, kuid andis mõista, et tuumarelvadega sõjalaevade ja õhusõidukite arvu suurendamine Venemaa piiride lähedal saab olema kohtumise päevakorras.

Kuna alliansi kaitseministrite seekordne kohtumine on pühendatud peamiselt rahaküsimustele, küsiti Stoltenbergilt ka NATO kulude võimaliku suurenemise kohta "väärilise vastulöögi" andmiseks "keelatud lühi- ja keskmaarakettide paigutamisele Venemaa poolt" alliansi piiride lähedale.

Peasekretär ei vastanud otse, kuid rääkis üsna pikalt, et Venemaa rikub "täiesti ühemõtteliselt" lepingut, kuid "võib INF lepingu veel päästa ", kui keeldub enne augusti algust relvade paigutamise programmist.

Stoltenberg ei esitanud järjekordselt mingeid tõendeid Venemaa väidetava rikkumise kohta ning ametlik Moskva on korduvalt kinnitanud, et tema uued raketid ei lenda kaugemale kui 500 kilomeetrit, mistõttu 1987. aasta INF-lepingu tingimused neile ei laiene.

Vastustest kõrvalehiilimise suur kunst

NATO peasekretäri 25. juunil Brüsselis toimunud pressikonverents ei olnud tavapäraselt eriti informatiivne Jens Stoltenbergi suurepärase võime tõttu mööda hiilida vastustest ebamugavatele küsimusele ja virtuoosselt kasutada kümmekonda stampfraasi.

Nende komplekt sisaldab tingimata kombinatsioone sellistest sõnadest ja fraasidest nagu "liitlaste ühtsus", "NATO on rahumeelne allianss", "kaitsekulutuste suurendamine", "Venemaa heidutamine", "Venemaa rikkumised". Sundida peasekretäri komistama ja reageerima kuidagi vähem ähmaselt ja umbmääraselt pole mingit võimalust.

Tõsi, seekord õnnestus Stoltenbergil tekitada juba tukkumajäävates ajakirjanikes mõningast elevust avaldusega, et allianss oli sunnitud suurendama sõjalisi kulutusi, sest Venemaa rikkus väidetavalt INF-lepingu tingimusi. Kommenteerides Venemaa sõjalise ähvarduse muutmist veelgi jõulisemaks oli Stoltenbergi retoorikasse lisandunud fraas - "ja muudel põhjustel".

Ajakirjanikud ei läinud elevile mitte sellepärast, et neile lõpuks avanes tõde, vaid sellepärast, et Stoltenberg seekord ei maininud "Venemaa agressiooni Ukrainas" ega "Krimmi annekteerimist" 2014. aastal, see tähendab neid ametlikke põhjusi kaitsekulutuste suurendamiseks, mida tavaliselt vaieldamatute ja veenvatena esitatakse.

Kust te võtate, et tuumarakette siin juba pole?

Mis puutub NATO tuumarakettidesse, siis peaks nende võimalik ilmumine piirkonna meredele ja õhuruumi kõige enam muretsema panema Balti riikide elanikke. Nagu ütles endise NSV Liidu sõjaväeluure GRU kõrgem eruohvitser, tänane analüütik Villem Rooda: " Kust te võtate, et tuumarakette siin juba pole?"

Виллем Роода
© Sputnik / Вадим Анцупов
GRU eruohvitser Villem Rooda

Iga USA või Briti laevastiku sõjalaeva pardal alates fregatist, mis on ehitatud viimase kümne aasta jooksul, on põhimõtteliselt ka tuumalõhkepead. See tähendab, et iga uue USA fregati saabumisel Eestisse kasvõi sõbraliku külaskäigu raames tähendab automaatselt, et Eesti vetesse on ilmunud tuumarelvad.

Vene kindralid ja admiralid lähtuvad just nimelt sellest, valmistades ette reageeringuid NATO võimaliku rünnaku puhuks. Lisaks võib "leida" USA ja NATO "tavalõhkepeadega" rakette Euroopas. Nagu Sputnik on juba kirjutanud on nn tavaraketid tuumalõhkepeadega varustatavad mõne minutiga. Ja sellised lõhkepead on ladustatud ikka ja alati nn. tavarakettide läheduses.

Venemaa on korduvalt märkinud, et Ameerika Ühendriigid rikuvad ise INF-lepingut (isegi kui jätta kõrvale tuumarelvi kandvad ründedroonid), mis on tõepoolest vananenud, kuid jääb siiski globaalse julgeolekusüsteemi üheks alustalaks.

Uued Vene raketid 9M728 (NATO klassifikatsioonis SSC-8) on NATO liitlaste poolt toetatava Washingtoni avalduste kohaselt paigutatud mobiilsetele platvormidele, nende tegevusraadius on 2 000 kilomeetrit ja nad kuuluvad seega keelatud rakettide kategooriasse.

Venemaa väidab, et tegemist on ilmselt nimetatud relva "õe", raketiga 9M729, mille tegevusraadius on siiski alla 500 kilomeetri ja seega ei ole tal midagi pistmist INF kokkuleppega.

96
Tagid:
rakett, Jens Stoltenberg, Venemaa, NATO
Teema:
NATO idarindel (273)
Samal teemal
NATO idarindel
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde