Poliitanalüütik: Euroopa mõistis, et Venemaa "isoleerimine" teeb talle endale rohkem kahju

51
(Uuendatud 09:32 27.06.2019)
Euroopa poliitikud, kes lubasid ettevõtjaile, et kõik kahjumid kompenseeritakse pärast Venemaa murdmist, jõudsid järeldusele, et Moskva võitis vastasseisu ja trofeede jagamine jääb ära, selgitas poliitanalüütik Rostislav Ištšenko Sputnik Eestile.

TALLINN, 26. juuni — Sputnik. ENPA-s ei kahelnud juba kaks aastat tagasi keegi, et Venemaa naaseb Euroopa Nõukogu Parlamentaarsesse Assambleesse. Kogu see aeg toimus kauplemine tagasipöördumise tingimuste osas.

Sputnik Eestile rääkis sellest Süsteemse analüüsi ja prognoosikeskuse president Rostislav Ištšenko, kommenteerides 24. juuni sündmusi. Ta lisas, et nüüdseks on veelgi märgatavam, et Euroopa poliitikud on Ukraina delegatsiooni hüsteeriast väsinud.

Политолог Ростислав Ищенко
© Sputnik /
Poliitanalüütik Rostislav Ištšenko

Ištšenko tuletas meelde, et pärast 24. juunil toimunud hääletust naasis Venemaa delegatsioon ENPA-sse. Ukraina delegatsioon lahkus protesti märgiks saalist, Kiiev kutsus Euroopa Nõukogu suursaadiku konsultatsioonideks tagasi.

Assamblee juhtide valimistel olid eurooplased valmis kohe hääletamise õiguse ennistama.

"See tähendab, et ENPA ei soovinud pikka aega Venemaa kritiseerimise õigusest loobuda, takistades samal ajal Moskval süüdistustele vastamist," leiab Ištšenko.

Rahast hakkas kahju

Ja nad polekski seda olukorda muutnud, kui rahaline probleem neid selleks ei sundinuks, on ekspert kindel.

Venemaa aastane panus ENPA ülalpidamiskuludesse moodustab 32,8 miljonit eurot (ligikaudu 15% kogu assamblee eelarvest). Alates 2016. aastast hakkas Moskva makseid vähendama ja lõpetas alates 2017. a. rahaülekanded täielikult.

2019. aasta alguses andis Venemaa mõista, et kuna delegatsiooni volituste taastamise küsimusega ei tegeleta, kavatseb ta ENPA-st lahkuda.

"Seepeale näitasid eurooplased, kes olid end varem üsna aeglaselt liigutanud, tõhususe imesid," lisab Ištšenko irooniliselt.

Esimene katse Venemaa delegatsiooni volituste täielikuks taastamiseks tehti kuus kuud tagasi. Aga siis õnnestus vastastel see nurjata - Euroopas ei usutud veel, et Venemaa assambleest ka tegelikult lahkuda võiks. Nad olid sedavõrd harjunud, et igaüks Euroopa struktuuridega liituda püüab, et riigi väljaastumine ENPA-st tundus võimatuna, leiab ekspert.

Kuid kuue kuu jooksul saabus mõistmine, et Venemaa ei blufi ja tema lahkumine hävitab lõplikult "Euroopa mudeli" tsivilisatsioonilise vastupandamatuse müüdi koos Vana Maailma rahvusvahelise autoriteedi jäänustega.

Eesti saadik Euroopa Parlamendis Yana Toom
© Фото : из личного архива Яны Тоом

Euroopa poliitikud, kes lubasid äriringkondadele, et kõik kahjumid kompenseeritakse pärast Venemaa murdmist, jõudsid arusaamisele, et Moskva võitis vastasseisu ja trofeede jagamine jääb ära, muheles Ištšenko.

Ukraina on kõik ära tüüdanud

Teine oluline asjaolu on Ukraina delegatsiooni äärmuslik aktiivsus Venemaa-vastasel rindel. Alguses see toimis, kuid nüüdseks on käitumismall Venemaa tagasipöördumise keelu toetajate vastu pöördunud.

"Nii nagu viis aastat tagasi, ei tahtnud poliitiliselt motiveeritud eurooplased Venemaad kuulda ega kuulata, andes sanktsioonide hoorattale pöördeid juurde. Nüüdseks ignoreerivad Eurooplased isegi "rahvusvahelise uurimiskomisjoni" (russofoobsete Ukraina, Hollandi ja Suurbritannia – Toim.) esitatud MH-17 katastroofi uurimiskokkuvõtet, mis sisaldas jultunud ja täiesti põhjendamata süüdistusi Venemaa aadressil," lisas Ištšenko.

Tema sõnul lootis Ukraina, et suudab taas Venemaa delegatsiooni tagasipöördumise otsuse edasi lükata: "Mõni aeg tagasi oleks see õnnestunud. Kuid nüüdseks on Euroopa topeltstandardid Kiievi enda vastu pöördunud. Asjaolusid, mis veel eile Euroopas nördimust tekitasid, ignoreeritakse tänaseks ükskõikselt."

Nagu Sputnik Eesti juba teatas, hääletasid russofoobsed Eesti, Läti, Leedu, Gruusia ja Ukraina delegaadid ühehäälselt Venemaa ENPA-sse tagasipöördumise vastu. Andorra, Austria, Aserbaidžaan, Küpros, Hispaania, Prantsusmaa, Iirimaa, Island, Norra, samuti Serbia, San Marino ja Türgi toetasid aga ennistamist ühehäälselt.

Enamik Armeenia, Belgia, Šveitsi, Tšehhi Vabariigi, Saksamaa, Horvaatia, Itaalia, Portugali, Slovakkia, Moldova ja isegi Hollandi delegatsioonidest hääletasid Venemaa Föderatsiooni assambleesse tagasipöördumise poolt, samas kui enamus Poola, Rootsi ja Ühendkuningriigi esindajatest olid sellele vastu.

51
Tagid:
Euroopa, Venemaa, poliitika
Teema:
Venemaa hääleõigus ENPAs (53)
Samal teemal
Venemaa hääleõigus ENPAs
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde