Eesti saadik Euroopa Parlamendis Yana Toom

Yana Toom: ENPA hääletustulemused näitasid Eesti välispoliitika läbipõrumist

135
(Uuendatud 16:52 26.06.2019)
Eesti saadik Euroopa Parlamendis Yana Toom kommenteeris Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee hääletustulemusi, Venemaa naasmist ENPA-sse ja Eesti delegaatide eelistusi.

TALLINN, 26. juuni — Sputnik. Eesti eurosaadik Yana Toom arvab, et Eestil ei tasu oma välispoliitikas seilata Suurbritannia kiiluvees, iseäranis nüüd, Brexiti ning Saksamaa ja Prantsusmaa poolt Venemaa kasuks antud häälte kontekstis.

Enne rusikatega vehkima hakkamist poleks paha pisut mõtelda

Oma kodulehel sotsiaalvõrgustikus avaldas Keskerakonna eurosaadik Yana Toom oma arvamust ENPA delegaatide enamuse otsuse kohta Venemaa delegatsioonile tema volitused tagasi anda. Tema sõnul hindab ta erinevalt teistest Eesti poliitikutest Venemaa naasmist ENPA-sse positiivselt.

"Ma ei usu sanktsioonidesse ja leian, et rumal oleks hävitada platvormi dialoogi pidamiseks," teatas Toom.

Eurosaadik ei ole nõus Kersti Kaljulaidi ja teistega, kes "süüdistasid ENPA-t kõigis surmapattudes". "Poliitika on võimaluste, aga mitte protestimeele ilmutamise kunst," leiab ta.

Yana Toomi hinnangul osutusid hääletustulemused ENPA-s Eesti välispoliitikale ilmselgeks läbipõrumiseks – "ei maksa kõige kõvemini kära teha ega Suurbritannia kiiluvees seilata, eriti nüüd, Brexiti kontekstis." Ta täheldas, et mingil põhjusel ei leidnud Eesti meedia midagi mainimisväärset selles, et Venemaa naasmist ENPA-sse toetasid ka Angela Merkel ja Emmanuel Macron.

"Muuseas, me oleme Euroopa Liidu liige ja see tõsiasi vääriks vähemasti mainimist," toonitas eurosaadik. Kokkuvõttes arvab ta, et tegu on kõneka näitega selle kohta, et enne kui rusikatega vehkima hakata, tuleb mõelda tagajärgedele.

"Paradoksaalsel kombel on Venemaa ENPA-sse naasmisest paljude silmis rohkem võitnud kui sel juhul, kui ta polekski sealt lahkunud. Kuigi vaevalt küll see just eesmärgiks oli," nentis Toom kokkuvõtteks.

Eesti delegaatide jõupingutused olid asjatud

Enne Strasbourgi teelesaatmist tegi Eesti delegatsioon koosseisus Maria Jufereva-Skuratovski, Eerik-Niiles Kross, Indrek Saar ja Raivo Tamm läbi "ettevalmistuse" president Kersti Kaljulaidi juures, kes selgitas, mispärast Venemaale ei tohi tema volitusi ENPA-s tagasi anda.

Президент Эстонии Керсти Кальюлайд с будущими членами делегации Парламентской ассамблеи Совета Европы (ПАСЕ)
© Фото : Kersti Kaljulaid
President Kersti Kaljulaid delegatsiooniga ENPAsse

Delegatsiooni juhiks määratud keskerakondlane Jufereva-Skuratovski lendas ENPA ajaloolise istungi ajal ära USA-sse ning tema Strasbourgi jõudnud seltsimehed hääletasid üksmeelselt Venemaa vastu.

Endine luuretöötaja, reformierakondlane Eerik-Niiles Kross, kes on Venemaal kuulutatud rahvusvaheliselt tagaotsitavaks, teatas, et Venemaa delegatsioonile hääleõiguse tagasiandmine "õõnestab tõsiselt organisatsiooni autoriteeti, andes äärmiselt halva signaali inimõiguste kaitsjatele üle kogu maailma."

"Venemaa aga lõikab sellest absurdsel kombel kasu," väitis ta.

Kes kuidas ENPA-s hääletas

Telekanali RT poolt avaldatud andmete kohaselt hääletasid üksmeelselt Venemaa ENPA koosseisu naasmise vastu Eesti, Läti, Leedu, Gruusia ja Ukraina delegaadid. Naasmise poolt hääletasid üksmeelselt Andorra, Austria, Aserbaidžaan, Küpros, Hispaania, Prantsusmaa, Iirimaa, Island, Norra ning isegi Serbia, San Marino ja Türgi.

Enamik Armeenia, Belgia, Šveitsi, Tšehhi, Saksamaa, Horvaatia, Itaalia, Moldova, aga ka Hollandi, Portugali ja Slovakkia esindajad hääletasid Venemaa ENPA-sse naasmise poolt, enamik Poola, Rootsi ja Suurbritannia delegaate aga vastu.

Taani, Soome, Liechtensteini ja Rumeenia delegaadid olid isekeskis eri meelt, nende hääled jagunesid kummatigi võrdselt. Sloveenia ainus delegaat eelistas aga mis tahes otsusest üldse kõrvale jääda, talitades põhimõttel "ei teile ega meile".

Venemaa delegatsiooni kutsuti ENPA juuniistungile osalema >>

ENPA kutsus Venemaa delegatsiooni osalema juunikuu istungil, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti teisipäeval. Assamblee võttis asjakohase resolutsiooni vastu teisipäeva öösel pärast üheksa tundi kestnud arutelu.

Seega võtsid parlamendiliikmed vastu määruste muudatused, mis annavad Venemaale võimaluse organisatsiooni töö juurde tagasi pöörduda.

135
Tagid:
Brexit, Eesti, Venemaa, ENPA, Yana Toom
Teema:
Venemaa hääleõigus ENPAs (53)
Samal teemal
Venemaa hääleõigus ENPAs
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde