Baltiiski atomijaama ehitus

Kas Eestisse tuleb tuumajaam: vaevalt küll, sest Brüssel on vastu

133
(Uuendatud 14:55 26.06.2019)
Kui Eestil on kavatsus rajada oma väike tuumajaam, tuleks eelkõige uurida Prantsuse energeetikatööstuse kogemust ja ühtlasi arvestada asjaoluga, et Euroopa Liit ei toeta tuumaenergeetikat.

TALLINN, 26. juuni — Sputnik, Aleksei Toom. Igasugune tuumaelektrijaam, kui Eesti peaks otsustama selle rajada, tuleks ehitada vaid omavahendite arvelt.

Juba käesoleva aasta märtsis eemaldas Euroopa Parlament tuumaenergeetika "roheliste" ja "säästvate" tööstusharude loetelust, muutes nad ELi toetusfondide silmis abikõlbmatuiks. Nagu Prantsusmaa kogemus kinnitab, määrab niisugune piirang Euroopa tuumaelektrijaamad hukule.

Seni lõviosa Eesti energiatootmisest andnud põlevkivijaamade vältimatu "surm" uute saastekvootide kehtestamise tagajärjel sunnib kohalikke võime uute elektrienergiaallikate loomiseks kaaluma teisi võimalusi. Paljud näevad taolises teises võimaluses tuumaenergeetikat ja ühtlasi energiasõltumatuse säilitamise peamist võimalust.

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, näib koalitsioonivalitsus seda varianti tõsiselt kaaluvat, kuid Brüssel ei anna selle tarvis raha ja tõenäoliselt isegi keelab riigi valitsusel sellist projekti mingilgi viisil toetada.

Käesoleva aasta märtsi lõpus kiitsid Euroopa Parlamendi saadikud häälteenamusega heaks resolutsiooni, mis eemaldas tuumaenergiatööstuse sarnaselt fossiilkütuste põletamisega roheliste ja säästvate tootmisvõimsuste nimistust, mida Brüsseli seisukohast toetada ja arendada tuleks, investeerides energiareformi käigus sinna Euroopa Liidu vahendeid. 

Euroopa Kontrollikoja hinnangul on taolise projekti kogumaksumus umbes 11,2 triljonit eurot, st ajavahemikul 2021–2030 peavad liikmesriigid igal aastal investeerima rohkem kui triljon eurot oma energiasüsteemide "süsinikuvabale režiimile" üleviimiseks.

Kuna tuumaenergia rakendamisega ei kaasne atmosfääri mingeid heitmeid, tegemist on nn. süsiniku vaba energiaga, siis peavad energeetikud tuumaenergiat roheliseks.

Kuid ja nagu kinnitab Prantsusmaa kogemus, ei saa ELi toetusest ilmajäämise korral endale tuumaelektrijaamade luksust lubada isegi selline jõukas majandus nagu prantslase majandus seda on. Üle 90% riigi energiatootmisest toimub aatomienergeetika arvelt, kuid peaaegu pooled neist on nüüdseks soliidses eas ning vajavad rekonstrueerimist ja moderniseerimist.

Tuumaelektrijaama juhtimiskeskus.
© Sputnik / Сергей Пятаков

Riikliku energiaettevõtte EDF hinnangul kulub sellisteks töödeks kokku ligikaudu 155 miljardit eurot, mis tuleks investeerida järgmise kümne aasta jooksul. Prantsuse energeetikasektor hakkas sellest kõva häälega rääkima alles nüüd, paar kuud pärast Euroopa Parlamendi otsust, tõenäoliselt seetõttu, et seni kardeti "väga rohelise" ühiskonna hukkamõistu.

Prantslased mõtlevad täie tõsidusega Saksamaa eeskuju järgimisele ja "rahumeelse aatomi" järkjärgulisele likvideerimisele.

Samal ajal on Rahvusvaheline Energiaagentuur (IEA) kindlalt seisukohal, et tuumaenergia on piisavalt "puhas" ja soovitab oma viimases aruandes maailma arenenud riikidel antud tööstusharu toetada ja laiendada. Agentuur märgib ühtlasi, et kogu maailma ulatuses pole investeeringud päikese- ja tuuleenergiasse praktiliselt kasvanud, kuid seevastu tuumaenergia sektoris suurenevad need märkimisväärselt, seni küll, peamiselt Hiina arvelt.

133
Tagid:
majandus, Roheline Energia, tuumaenergeetika, tuumajaam
Teema:
Tuumaelektrijaam (34)
Samal teemal
Ekspert selgitas, miks Eestit ärritab Vene elekter
Eesti energiaettevõte uurib uue põlvkonna tuumareaktori võimalusi
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde