Tallinna keskerakondlaste allakäigu põhjused on Toompeal, illustreeriv foto

Tallinna keskerakondlaste allakäigu põhjused on Toompeal

60
(Uuendatud 15:46 18.06.2019)
Poliitikud analüüsivad Keskerakonna populaarsuse langust pealinnas neljandale kohale.

TALLINN, 18. juuni — Sputnik, Aleksandr Lukjanov. Esmaspäeval, 17. juunil avaldati Kantar Emori arvavamusuuringu tulemused. Juunis langes Keskerakonna reiting pealinas 13,7%-ni, kuigi alles maikuus oli see 18%.

Nüüd jääb see alla juba kolmele erakonnale: Reformierakonnale, mida toetas 37,7% vastanutest, Sotsiaaldemokraatlikule erakonnale - 14,7% ja EKRE-le, mida toetas 14% vastanutest. Sputnik Eesti pöördus kommentaaride saamiseks Keskerakonna esindajate poole.

Reiting on erakonna uue juhtkonna poliitika tulemus

Keskerakonna liige Vladimir Velman usub, et küsitlustulemused kajastavad elanikkonna hinnanut erakonna juhtkonna tegevusele, mille peaeesmärk oli peaministri koha säilitamine.

Varem oli kõikvõimalike vigade puhul märgata erakonna juhtkonna tasakaalustatud lähenemist. Täna kuuluvad valitsuskoalitsiooni liiga erinevate poliitiliste hoiakutega jõud.

"Tallinna linnavõimudel ei ole sellega pistmist, nad ajavad oma asju targalt ja tsiviliseeritult, ilma suurte skandaalideta," märkis poliitik.

Velmani sõnul on praegu mõned poliitilised juhid justkui tardunud, neil puudub selge seisukoht ja algatused. Ainus erand on EKRE, mis teeb kõlavaid, enamasti skandaalse iseloomuga avaldusi.

"Keskerakonna valijaskonna vähenemine jätkub ka edaspidi," ütles Velman lõpetuseks.

Väljakuulutatud programmist ei saa taganeda

Küsimusele, kas Keskerakonna reitingu langemise põhjuseks kolmandalt kohalt koguni neljandale võivad olla mingid linnavõimude sammud, vastas Keskerakonna liige Andrei Korobeinik: "Ei, kui rääkida reitingu langemisest tervikuna, siis on see ikkagi Toompeal moodustatud koalitsiooni tagajärg."

Keskerakonna veendunud toetajad ei usu, et valitsuskoalitsioon praegusel kujul on hea mõte. Ainus võimalus neid ümber veenda on Keskerakonna programmilised algatused ellu viia.

Näiteks, kui muudetakse kodakondsusseadust. Siiani ei ole erakond ühestki valijatele antud lubadustest loobunud.

Erinevalt Keskerakonnast õnnestus EKRE-l näidata, et erakond tegeleb tema valijaid puudutavate küsimustega. Alkoholiaktsiisi vähendamine alates 1. juulist on tema algatus. Keskerakond nõustus koalitsioonipartneri ettepanekuga, kuid EKRE kandis selle võiduna enda arvele.

Kui rääkida Keskerakonna populaarsusest tervikuna, siis selle langus on lõppenud, sealhulgas ka venekeelsete elanike seas.

Sellest, et me ainult räägime, meie populaarsus ei suurene

Keskerakonna juhatuse liige, Euroopa Parlamendi saadik Yana Toom tõi Sputnik Eesti küsimusele vastates esile kaks põhjust, miks Keskerakond on Tallinnas populaarsuselt neljandale kohale langenud.

Esimene on EKRE-ga koalitsiooni moodustamise fakt iseenesest. Teine - valitsus, mille loomist nii valjult kuulutati, kuid mis oma tegutsemisega ei ole veel millegagi silma paistnud.

Igal reitingul on kaks komponenti, ühe määravad inimese emotsioonid ja teise ​- ​teod. Antud juhul on tegusid veel vara kommenteerida, see-eest domineerib emotsionaalselt intensiivne meediakajastus.

"Olukord ei ole hea, sellega tuleb tööd teha," märkis Yana Toom.

Keskerakond võitleb nii oma eestikeelsete kui ka vene keelt kõnelevate valijate eest. Ainult sõnadega oleks saanud seda teha, kui oldi opositsioonis. Täna on Keskerakond valitsuses ja peab oma tõhusust tõestama reaalsete tegudega.

Kõrvaltvaade probleemile

Tallinna Linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni aseesimees Ants Liimets ütles ERR-ile, et kuna Keskerakonna esindaja sai hiljuti Tallinna linnapeaks, tuleks Keskerakonna reitingu languse põhjust Tallinnas otsida Toompealt.

"Me näeme pigem ühiskonna reaktsiooni riigi tasandil toimuvale," ütles Liimets, lisades, et sügisel on näha, kuidas sündmused edasi arenevad.

60
Tagid:
poliitika, koalitsioon, EKRE, Keskerakond
Teema:
Tallinna uudised (327)
Samal teemal
Eesti valitsus - 2019
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde