Leedu Seimis tehti ettepanek blokeerida juurdepääs Sputnik Lietuvale

Leedu Seimis tehti ettepanek blokeerida juurdepääs Sputnikule

61
(Uuendatud 14:48 18.06.2019)
Mõnede parlamendiliikmete väitel moonutavat agentuuri materjalid väidetavalt Leedu poliitika tegelikkust.

TALLINN, 18. juuni — Sputnik. Leedu erakonna "Isamaa Liit - Leedu kristlikud demokraadid (IL-LKD) liikmed Laurinas Kasciunas ja Audronius Ažubalis tegid ettepaneku keelata juurdepääs Sputnik Lietuva võrgulehele, teatas Leedu Seimi pressiteenistus, vahendab Sputnik Lietuva.

Ühtlasi ei välista poliitikud võrguteenuse pakkujatele sellekohaste kohustuslike ettekirjutuste tegemist. Seimi liikmete sõnul moonutavad agentuuri avaldatud materjalid Leedu poliitika tegelikkust, sealhulgas Leedu nn metsavendade ajalugu.

"Minu teada on Sputnikul üle 399 tuhande unikaalse külastaja kuus. Külastajate voo järgi otsustades on ligi veerand kõikidest lugejatest Leedu elanikud. Meie riigi jõupingutused kodanike infoturbe tagamisel on viljatud, kui me väldime resoluutsete sammude astumist meediasektoris," ütles Ažubalis.

Sputnik Lietuva peatoimetaja kinnipidamine Vilniuses

Mai lõpus peeti Vilniuse lennujaamas kinni Sputnik Lietuva peatoimetaja Marat Kasem, ta otsiti läbi ja kuulati üle. Seejärel anti talle dokument, et "ta kujutab ohtu riigi julgeolekule". Ühtlasi teatati ajakirjanikule, et ta on Läti kodanikuna kantud Leedus soovimatute isikute nimekirja ja tal keelati viieks aastaks riiki siseneda.

Sputnik Lietuva peatoimetaja kinnipidamine >>

Vahejuhtum toimus kaks päeva pärast Leedu presidendivalimiste teist vooru, mille võitis majandusteadlane Gitanas Nauseda. Sputnik Leedu oli üks vähestest meediaväljaannetest väljaspool Leedut, mis kajastas üksikasjalikult nii vabariigi presidendivalimiste mõlemat vooru, kahte referendumit, kui ka Euroopa Parlamendi valimisi.

Ajakirjanik nimetas oma kinnipidamist Leedu eriteenistuste "ettekavatsetud aktsiooniks", lisades, et ta kavatseb viieaastase sisenemiskeelu Leedusse edasi kaevata. Sputnik Lietuva peatoimetaja teatas, et Leedu eriteenistused tundsid huvi toimetusesiseste küsimuste vastu, muuhulgas palusid avaldada oma allikad.

Venemaa välisministeeriumi info- ja pressiosakond teatas, et Vilniuse tegevus näitab sõnavabaduse tegelikku väärtust Leedus. Ministeerium rõhutas, et Leedu ametivõimud esitasid ajakirjaniku kinnipidamiseks "absurdse põhjenduse" ja nõudis ametikohustusi täitvate Venemaa meedia esindajate vastu suunatud jõhkrate provokatsioonide lõpetamist.

Konservatiivide seisukoht

Leedu Konservatiivne partei on tuntud nii oma russofoobsete seisukohtade kui ka radikaalsete ettepanekute poolest. Parlamendiliikmed on teinud ettepaneku lammutada Nõukogude sõduritele püstitatud legitiimsed mälestusmärgid, tunnistada Leedu kommunistlik partei "kuritegelikuks ühenduseks" ja hoiatada Leedu üliõpilasi "Venemaa agressiooni eest". Varem kutsusid Kasciunas ja Azubalis üles piirama Leedu ja Venemaa ettevõtjate koostööd.

Vene meedia vastane kampaania Läänes

Mõnedes lääneriikides, eriti Baltimaades on käimas ulatuslik Venemaa meedia vastane kampaania. 2017. aastal võttis Euroopa Parlament vastu resolutsiooni, milles räägitakse "vajadusest võidelda Venemaa meedia vastu" ja nähakse peamiste ohtudena Sputnikut ja RT-d.

Venemaa ajakirjanikke ei lastud Leedus toimuvale foorumile, illustreeriv foto
© Sputnik / Виктор Толочко

Balti riigid keelavad regulaarselt Venemaa telekanalite edastamist "ainuõigest" seisukohast erineva vaatenurga esitamise ettekäändel, piiravad nende juurdepääsu ametlikele üritustele ja seavad ajakirjanikele muid takistusi. Muuhulgas on Leedu parlamendiliikmed rahulolematud "metsavendade" ajaloo kajastamisega, keda peetakse Leedus rahvuskangelasteks, vaatamata tõendusmaterjalile, et nad osalesid tsiviilisikute tapmises.

Üks viimaseid näiteid Venemaa meedia ahistamisest Leedus on keeldumine lubada ajakirjanikke kohtuotsuse kuulutamisele "13. jaanuari kohtuasjas", kus oli umbes 60 venelasest süüdistatavat. Leedu ametiasutused keelasid sissepääsu teiste hulgas Pevõi Kanali, RT, RIA Novosti ja Izvestia esindajatele.

Euroopa Ajakirjanike Föderatsioon (EFJ) mõistis Leedu keeldumise lubada Venemaa ajakirjanikud kohtuotsuse kuulutamisele hukka. OSCE esindaja meediaküsimustes Arlem Desir rõhutas, et olukord Sputniku ümber Balti riikides on vastuvõetamatu.

61
Tagid:
poliitika, Läti Seim, sõnavabadus, Leedu, Sputnik Lietuva
Teema:
Meedialahingud (290)
Samal teemal
Meedialahingud
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde