Vladimir Džabarov

Föderatsiooninõukogu hindas Kiievi nõudmist toota Mustal merel gaasi

57
(Uuendatud 11:39 12.06.2019)
Venemaa Föderatsiooninõukogu väliskomisjoni esimehe esimene asetäitja Vladimir Džabarov kommenteeris telekanalile RT antud intervjuus Ukraina nõudmist Venemaa vastu Haagi rahvusvahelises kohtus, et Ukrainal võimaldataks Musta merel gaasi toota.

TALLINN, 12. juuni — Sputnik. Ukraina esindaja Jelena Zerkal nõudis Haagis toimunud kohtuistungil, et Ukrainal lubataks toota Musta merel gaasi. Tema sõnul võiks Ukraina toota oma energiasõltumatuse tagamiseks ise piisavalt gaasi, kuid Moskva on Kiievilt sellise võimaluse ära võtnud, teatab telekanal RT

Ta ütles ka, et Kertši väin on rahvusvaheline ja Ukraina suveräänsus Krimmis on väljaspool kahtlust.

EL kutsus Venemaad üles täitma ÜRO kohtu otsust Ukraina meremeeste suhtes >>

Džabarovi sõnul on Ukraina poolel õigus kasutada oma territoriaalvett mistahes eesmärgil, kuid tal ei ole õigust nõuda Venemaa mandrilava kasutamist.

Lisaks ütles Džabarov, et Ukraina on vaid kaudne suhe Kertši väinaga, ja kutsus Kiievit üles Venemaad nõuetekohaselt teavitama igast väina läbisõidust. "Neil on õigus seda läbida nõuetekohaselt Kertši sadamakaptenit teavitades. Kuid keegi ei luba neil Kertši väinas naftat või gaasi ammutada," rõhutas poliitik.

Euroopa Liit loobus Venemaad Kertši lahe vahejuhtumi pärast karistamast >>

Lisaks ütles Džabarov, et vahekohus ei ole pädev otsustama konkreetse mandrilava kuuluvuse üle mistahes riigile. Samal ajal on tema arvates Kiievi avaldused suunatud ainult tähelepanu juhtimisele "õnnetule Ukrainale" ja Venemaa esitlemisele "agressorina". 

10.-14. Juunil toimub Haagis kohtuistung Ukraina poolt 2016. aastal Venemaa vastu algatatud ÜRO mereõiguse konventsiooni rikkumise kohtumenetluse raames.

Ukraina hagis käsitletakse muuhulgas Kiievi õigusi Musta ja Aasovi mere mineraal- ja elusressurssidele, navigeerida Kertši väinas ja merekeskkonna ja veealuse kultuuripärandi kaitset. Ukraina nõuab " rikkumiste" lõpetamist ja kahju tekitatud hüvitamist.

Venemaa välisministeerium leiab, et Ukraina on pöördunud kohtusse mitte mereõiguse konventsiooni tõlgendamisest või kohaldamisest tekkinud õigusvaidluse lahendamiseks, vaid selleks, et saavutada oma "suveräänsuse tunnistamine Krimmi üle". 

57
Tagid:
kohtuhagi, rahvusvaheline õigus, Kertši väin, Aasovi meri, Must meri, Venemaa, Ukraina
Samal teemal
ÜRO mereõiguse kohus nõuab Venemaalt Ukraina sõjalaevade ja meremeeste vabastamist
Krimm lükkas tagasi ENPA nõudmised seoses Kertši sündmustega
Isukalt kõike korraga: nii kalakest ampsata kui Venemaad sõimata
USA ei leia Kertši väina meresõiduvabaduse testijaid
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde