Eesti sõjaväelased Narvas, illustreeriv foto

Eestit külastanud Prantsuse ajakirjanik: "peamiseks hirmuks" on siin Venemaa

101
(Uuendatud 13:06 22.05.2019)
Prantsuse reporter, kes külastas Narvat, kirjutas artikli elust Venemaaga piirnevas Eesti linnas ja Eesti võimude "peamisest hirmust".

TALLINN, 22. mai — Sputnik. Pärast naasmist tööreisilt Eestisse jõudis prantsuse raadiojaama "Europe 1" ajakirjanik järeldusele, et Eesti võimude jaoks on kõige "peamiseks hirmuks" Venemaa.

Oma artiklis jutustas reporter Sebastian Krebs, et ta külastas hiljuti Venemaa piiril asuvat Eesti linna Narvat. Narvakatega suhtlemisest jäid talle kakspidised muljed. Ühelt poolt on palju neid, kes idanaabrit ja Vladimir Putini poliitikat toetavad, teisalt on Euroopa Liidu kohalolek kõikjal märgatav.

Trump ei aita: ameeriklased hirmutavad Tallinna ja NATO-t "Krimmiga Narvas" >>

Seejuures on narvakate noorem põlvkond ajakirjaniku tähelepanekute põhjal ühtaegu "seotud nii vene traditsioonidega, kui kuulub Euroopasse, kus inimesed reisida armastavad."

"Euroopa lippu võib näha kõigil rajatistel, mis Euroopa raha eest rekonstrueeritud: linnavalituses, kaldapealsel. Umbes 70 miljonit eurot kulus joogivee kvaliteedi tõstmiseks," vahendab  InoTV prantsuse ajakirjaniku vene keelde tõlgitud materjali.

Sebastian Krebsi arvates "märgistab" Euroopa sel viisil oma territooriumi.

Prantsuse ajakirjaniku andmeil rahastab Euroopa Liit ka integratsiooniga tegelevat erifondi. Lisaks loodi ELi rahade eest venekeelne televisioonikanal, mille eesmärgiks on "vastanduda Venemaa telesaadetele, mida kohalik elanikkond tavaliselt jälgib."

Meediatöötaja on veendunud, et Venemaa "töötab oma traditsiooniline mõju säilitamise nimel antud territooriumil." Lisaks teatab ajakirjanik, et Vladimir Putin saadab isiklikult kohalikele lastele postkaarte ja kutsub neid Krimmi suvelaagritesse. Enne väite avaldamist peab Krebs siiski vajalikuks hoiatada, et antud avaldus põhineb kuulujuttudel - "nii räägitakse."

Artiklite lõpuosas võrdleb Prantsusmaalt saabunud külaline Narvat Krimmiga ja järeldab, et olukord Eesti piirilinnas on "peaaegu samasugune" nagu Krimmis enne selle naasmist Venemaa koosseisu.

"Ja kuigi Venemaa nime siin ei mainita, on selge, et just see riik on peamiseks hirmuks," järeldab prantsuse ajakirjanik.

Sputnik Eesti kirjutas ennem, et Saksa telekanal ZDF otsustas oma publikule "Vene agressiooni" hirmulugude abil muljet avaldada. Käesoleva aasta aprillis teatas ZDF-i saatejuht Claus Kleber uudistesaates, et Venemaa ründas Eestit ja NATO liitlased tõttavad talle appi. Seejärel palus Kleber publikul mitte muretseda ja jätkas rahulikult:

"See ei ole tõsi. Lihtsalt väljamõeldis. Aga küllaltki tõepärane." Ta jätkas tavapärase kiidulooga Põhja-Atlandi liidu "heidutavast" rollist, mille tõttu ei ole Euroopa maailmajaos sõdu.

Moskvas peeti Saksa telesaatejuhi nalja nördimusttekitavaks provokatsiooniks. Venemaa Föderatsiooni nõukogu infopoliitika komisjoni juhi Aleksei Puškovi sõnul on juhtunu näol tegu "rünnakuga terve mõistuse vastu".

"Venemaa ei ole Eestisse tunginud. Ja ei kavatsegi seda teha. Kuna Venemaal agressiivsed plaanid puuduvad, tuleb need leiutada. Selles ja ainult selles on telekanali ZDF infoprovokatsiooni mõte," kirjutas senaator Twitteris.

Venemaa välisminister Sergei Lavrov kinnitas, et allianss on Vene Föderatsiooni agressiivsete plaanide puudumisega väga hästi kursis, müüti "Idast lähtuvast" ohust on vaja selleks, et suurendada sõjalist kohalolekut Venemaa piiridel.

101
Tagid:
poliitika, hirm, Venemaa, Prantsusmaa, Eesti, Narva
Samal teemal
Narva pole Krimm, vaid palju hirmsam - Briti ajakirjanikud teavad
Mitmekeelsete koolide aastakonverentsi Narvas avab president Kersti Kaljulaid
Tallinnas ja Narvas tähistatakse Nõukogude vägede Afganistanist väljaviimise aastapäeva
"Kremli ööbikud" kogusid Narvas rekordilise kuulajaskonna
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde