Venemaa Föderatsiooni alaline esindaja ÜRO-s Vassili Nebenzja

Ukraina keeleseadus rikub Minski kokkuleppeid, väitis Nebenzja

53
(Uuendatud 14:36 21.05.2019)
Venemaa palus korraldada ÜRO Julgeolekunõukogu istungi Ukraina keeleseaduse küsimuses, kuna peab seda Minski kokkuleppeid ja järelikult Julgeolekunõukogu resolutsiooni rikkuvaks, teatas Venemaa Föderatsiooni alaline esindaja ÜRO-s Vassili Nebenzja.

TALLINN, 21. mai — Sputnik. Esmaspäeval keeldus ÜRO Julgeolekunõukogu Ukraina keeleseaduse küsimust istungi päevakorda võtmast, selle käsitlemise poolt hääletas ainult viis riiki, edastas RIA Novosti.

"Julgeolekunõukogu andis täna sellele dokumendile oma hinnangu ennatlikult, kuna meie kindla veendumuse kohaselt on see otseselt vastuolus Minskis sõlmitud kokkulepete rakendamiseks ette nähtud meetmete kogumiga, mida Julgeolekunõukogu kiitis heaks ja toetas oma 2202. resolutsiooniga 2015. aasta veebruaris toetas ja mille heaks kiitis," ütles Nebenzja.

"Seega on tegemist Julgeolekunõukogu otsuste rikkumisega," lisas ta.

Mis saab sõprusest Ukrainaga: KaPo kardab "venekeelse tööjõu" sissevoolu>>

Ööl vastu 21. mail keeldus ÜRO Julgeolekunõukogu kuue häälega viie vastu nelja erapooletu juures menetlemast Venemaa järelepärimist, mis on pühendatud Ukraina hiljuti vastuvõetud keeleseadusele. See tähendab, et USA. Prantsusmaa, Suurbritannia, Poola, Belgia ja Saksamaa tõkestasid Julgeolekunõukogus Venemaa poolt algatatud erakorralise istungi.

"Ukrainas toimub meie silme all keeleline inkvisitsioon," leiab Vassili Nebenzja. "Riigis, kes kuulutab oma vastavust kõrgetele Euroopa standarditele, on niisugused sammud lubamatud."

Venemaa osapoole hinnangul on see rahvusvähemuste ja Ukraina venekeelse elanikkonna enamuse suhtes diskrimineeriv seadus Minski kokkulepete sisu ja vaimuga vastuolus.

Venelased eestlaste hõimu liual
© Sputnik / Вадим Анцупов

Rahvuslik anomaalia: mismoodi mitte-eestlasel Eestis edasi elada>>

Seadus näeb ette üksnes ukraina keele kasutamist kõigis eluvaldkondades (sisuliselt tohib teises keeles kõnelda ainult kodus suletud uste taga ja kirikus).

Venemaa alalise esindaja OSCE juures Aleksandr Lukaševitši hinnangul on ukrainlased faktiliselt jagatud ukraina keelt kõnelevateks kodanikeks ja "võõrasteks", kelle võimalused õppida, ravi saada ja muid sotsiaalteenuseid kasutada osutuvad vägagi piiratuiks.

Venemaa on juba palunud OSCE esindajalt meediavabaduse küsimustes Harlem Desirilt ja Euroopa Nõukogu vastavalt üksuselt hinnangut sellele seadusele.

Venemaa välisminister Sergei Lavrov märkis omakorda, et seadus näeb ette erandeid inglise ja teistele Euroopa Liidu keeltele "ja see tähendab, et ainsaks ründesihiks on vene keel, mida räägib valdav enamik Ukraina kodanikest ning mis paljude jaoks on emakeel."

Riias toimus traditsiooniline leegionäride rongkäik
© Sputnik / Сергей Мелконов

Ukraina endine president Petro Porošenko allkirjastas seaduse ukraina keele riigikeelena toimimise tagamise kohta, mis sätestab eranditult vaid ukraina keele kasutamise sisuliselt kõigis eluvaldkondades.

Lavrov: poliitika vene keele suhtes Eestit ei kaunista>>

Ukraina parlament võttis selle seaduse vastu aprilli lõpul, kuid opositsiooni esindajad on esitanud taotluse selle tühistamiseks. Nende hinnangul rikuti selle menetlemisel seaduse vastuvõtmise protseduurireegleid ning otsus ise ei vasta põhiseadusele. Aga Raada on keeldunud seda seadust tühistamast.

53
Tagid:
Ukraina, Vassili Nebenzja, Minski kokkuleped, ÜRO
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde