EKRE esimees Mart Helme

Nagu "vanadel headel aegadel": EKRE volikogu istung

107
(Uuendatud 14:01 19.05.2019)
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna juhtkond arutab volikogul oma kolmenädalase võimuloleku tulemusi ja riigis kujunenud poliitilist olukorda.

ТALLINN, 19. mai — Sputnik, Oleg Leontjev. Tallinn südalinnas toimub Eesti rahvuskonservatiivide volikogu, kus tehakse kokkuvõtteid oma ministrite kolmenädalasest tööst ja pannakse paika edasise tegevuse strateegia.

Kuidas "kuiva jalaga" EKP-st EKRE-sse pääseda

Uudised Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) 19. mail kogunevast volikogust meenutavad kolmekümne aasta taguseid ajalehepealkirju. Pole ka ime, kuna rahvuskonservatiivide juht Mart Helme töötas "vanadel headel aegadel" kommunistliku lasteajakirja Pioneer toimetajana ning EKRE auesimees Arnold Rüütel oli koguni EKP Keskkomitee sekretär. 

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna aseesimees Martin Helme
© Sputnik / Вадим Анцупов

Küllap pole kommunistlik terminoloogia erakonna juhtidel, kes nüüd end eesti rahva huvide kaitsjateks kuulutavad, veel meelest läinud. EKRE volikogu aga ei kogune siiski mitte Rävala (endise Lenini) puiestee kõrghoones, kus kunagi asus EKP Keskkomitee ning nüüd Eesti Vabariigi välisministeerium, vaid selle lähedal – hotellis Radisson Blu Hotel Olümpia, mis valmis 1980. aasta Moskva olümpiamängude purjeregatiks.

Rahvuskonservatiivide volikogu istungi päevakorras on EKRE esimehe Mart Helme ettekanne riigi poliitilisest olukorrast ja poliitilise avalduse vastuvõtmine. 

EKRE volikogusse kuuluvad erakonna auesimees, esimees ja aseesimehed, erakonna nimekirjas valitud parlamendiliikmed, erakonna kongressil valitud volikogu liikmed, ühenduste esimehed ning maakonna- ja linnaühenduste esimehed. Maakonna- ja linnaühenduste volitusel kuulub volikogusse üks esindaja iga kolmesaja liikme kohta.

On, mida arutada

Rahvuskonservatiivid, kes olid koalitsiooniläbirääkimistel Keskerakonna ja Isamaa esindajatega sunnitud peaaegu kõigist oma olulisimatest valimislubadustest (abordikeeld, maksureformi "tagasipööramine", venekeelse hariduse likvideerimine jne) võimule tulles loobuma, on nüüd kiiresti asunud rahvuslikult meelestatud valijate silmis uusi punkte noppima. 

Maailma ajakirjandus  toob esile EKRE pääsu Eesti valitsusse
© Sputnik / Денис Пастухов

Sputnik Eesti on juba kirjutanud Mart Helme siseministrina tehtud kõlavatest, kuid otseselt mitte millekski kohustavast avaldusest: saada selgust eelmiste valitsuskoalitsioonide "poliitilises korruptsioonis", mis seisnevat seotuses rahapesuga Eestis tegutsevate pankade kaudu ja tõstatada küsimus "Venemaa hõivatud Eesti aladest", mis saadi Tartu rahulepinguga vastutasuks kindral Judenitši Loodearmee desarmeerimise ja likvideerimise eest, kuid siis Eesti bolševike poolt käest anti.

Eesti siseminister esitab Venemaale territoriaalseid nõudmisi >>

Tartu rahulepingu tagaigatsemine on tekitanud Venemaal põhjendatud nördimust, erakonna ähvardus asuda võitlusse eelmiste valitsuskoalitsioonide "poliitilise korruptsiooniga" aga põhjustas "varasemate valitsuskoalitsioonide" tuumikuks olnud Reformierakonna umbusaldusavalduse ettevalmistamise siseministrile. 

Lisaks tekitas suurt kõmu EKRE juhi kutsel Prantsusmaa Rahvusliku rinde juhi, Euroopa rahvuslaste ja euroskeptikute seas kultusliku Marine Le Peni külaskäik Eestisse. Tõsi, rahvuskonservatiivide "triumfi" rikkusid mõnevõrra Le Peni pressikonverentsile kogunenud ajakirjanikud, kes esitasid talle küsimusi mitte niivõrd "uue rahvusliku Euroopa", kuivõrd tema suhtumise kohta Putinisse, Krimmi ja Venemaasse üldse. 

Le Pen ise polnud küllakutsuja teatud sammudest vaimustuses. Nii nõudis ta foto sotsiaalvõrgustikest foto eemaldamist, kus ta koos EKRE noorteühenduse Sinine Äratus juhi Ruuben Kaalepiga demonstreeris käemärki, mida soovi korral võib tõlgendada kui "valgete ülemvõimu".

Euroskeptikud ja Le Pen Eestis: suur vastuolude pundar >>

Ühesõnaga, EKRE volikogul on, mida arutada, eriti juba alanud Euroopa Parlamendi valimise e- ja eelhääletuse valguses, kus rahvuskonservatiivid esinevad loosungi all "Suveräänse Eesti eest!"

107
Tagid:
koalitsioonileping, koalitsioon, Mart Helme, Marine Le Pen, EKRE
Teema:
Marine Le Peni visiit Tallinna (11)
Samal teemal
Riigikogus nimetati Marine Le Peni külaskäiku ohuks Eesti julgeolekule
Politoloog leiab, et Mart Helme võib Eesti ja Euroopa Liidu tülli ajada
Kurb ja igav: ameeriklased hakkasid Eestit kartma
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde