Peaminister Jüri Ratas kohtus Gruusia presidendi Salome Zurabišviliga

Ratas: Eesti toetab Gruusiat teel Euroopa Liitu ja NATOsse

60
(Uuendatud 15:45 17.05.2019)
Peaminister Jüri Ratas kohtus reedel Gruusia presidendi Salome Zurabišviliga, kellele kinnitas Eesti jätkuvat toetust Gruusia liitumisele Euroopa Liidu ja NATOga.

TALLINN, 17. mai — Sputnik. Eesti ja Gruusia on sõbrad ja partnerid, kellel on tihedad majandus- ja kultuurisuhted ning koostöö üha laienemas näiteks hariduses ja ettevõtluses, edastas valitsuse kommunikatsioonibüroo peaminister Jüri Ratase sõnu.

"Eesti toetab igati Gruusia liikumist Euroopa Liidu ja NATO suunas. Sellele aitavad kaasa juba alustatud õigus- ja kaitsevaldkonna reformid, mille jätkumine on väga oluline," ütles peaminister Ratas kohtumisel Zurabišviliga. 

Ratas ja Zurabišvili kõnelesid ka julgeolekust. Ratas kinnitas, et Eesti toetab jätkuvalt ja jäägitult Gruusia territoriaalset terviklikkust ja suveräänsust.

Gruusia valitsus on Euroopa Liiduga liitumiseks võtnud vastu eraldi integratsiooni tegevuskava ja osaleb aktiivselt ELi Idapartnerluse koostöös. Gruusia on Euroopa Liidule oluline idapartnerluse sihtriik ja Eestile kõige tähtsam arengukoostöö partner.

16. mail saabus Eestisse ametlikule visiidile Gruusia riigipea Salome Zurabišvili. Kohe pärast saabumist kohtus Gruusia külaline Kadriorus president Kersti Kaljulaidiga, misjärel kaks riigipead suundusid Niko Pirosmani näitusele Mikkeli muuseumisse.

Neljapäevases programmis oli pärgadepanek Vabadussõja monumendile, kohtumine Riigikogu esimehe Henn Põlluaasaga ja Maarjamäe kommunismiohvrite memoriaali külastamine. Seejärel kohtus Salome Zurabišvili kohaliku gruusia kogukonna esindajatega ja õhtul andis Kersti Kaljulaid tema auks piduliku õhtusöögi Keila-Joa lossis.

Eesti "eksperdid Venemaa küsimustes" diskrediteerivad Lennart Meri konverentsi >>

Reedel, 17. mail tutvus Gruusia president Põhja-Tallinna Telliskivi loomelinnakuga ja kohtus seejärel Stenbocki majas Eesti peaminister Jüri Ratasega. Edasi tutvub Salome Zurabišvili Eesti e-riigi saavutuste ja NATO küberkaitsekeskuse tööga. Gruusia presidendi külaskäik Eestisse lõpeb avakõnega Lennart Meri konverentsil.

Millest Gruusia president Tallinna muuseumis huvitus
© Sputnik / Вадим Анцупов

Eelmise aasta detsembris sai Salome Zurabišvili Gruusia ajaloo esimeseks naispresidendiks ja viimaseks presidendiks, kes valiti sellele ametikohale otsasevalimistel. Gruusia, püüdleb juba alates iseseisvumisest 1992. aastal saada Euroopa Liidu ja NATO liikmeks, kuid paljud peavad tema liitumisvõimalusi väikesteks.

Eesti ja Gruusia kehtestasid diplomaatilised suhted 17. juunil 1992. Pärast seda on riigid allkirjastanud 20 erinevat koostöölepingut erinevates valdkondades. Prioriteetsed valdkonnad on olnud riigikaitse, julgeolek, majandus, turism, keskkonnakaitse, haridus ja kultuur.Eesti suursaatkond Gruusias avati 2006. aastal ja Gruusia diplomaatiline esindus Eestis 2007. aastal. Praegu esindab Eestit Gruusias suursaadik Kai Kaarelson ja Gruusiat Eestis suursaadik Teja Ahvlediani.

60
Tagid:
EL, NATO, Gruusia, Eesti, Salome Zurabišvili, Jüri Ratas
Teema:
Gruusia president Eestis visiidil (6)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde