Euroopa Nõukogu taastas Venemaa hääleõiguse

Euroopa Nõukogu taastas Venemaa hääleõiguse

51
(Uuendatud 14:18 17.05.2019)
Kõrged Vene ametnikud on ähvardanud nõukogust täielikult lahkuda. See tähendaks ka, et venelased kaotavad ligipääsu Euroopa Inimõiguste Kohtule.

TALLINN, 17. mai — Sputnik. Euroopa Nõukogu võttis vastu deklaratsiooni, millega taastati Venemaa hääleõigus, mis oli peatatud pärast Krimmi annekteerimist 2014. aastal, vahendas portaal Pealinn BNSi.

Nõukogu 47 liikmesriigi välisministrid hääletasid ülekaalukalt deklaratsiooni poolt. Selles öeldakse, et kõigil liikmesriikidel peab olema õigus võtta võrdsetel alustel osa nõukogu kahe põhiorgani tööst.

© Sputnik / Владимир Федоренко

EN peatas Venemaa hääleõiguse pärast Krimmi annekteerimist 2014. aastal, mida Ukraina ja suurem osa maailmast peavad ebaseaduslikuks. Kreml lõpetas protestiks liikmemaksu tasumise.

Venemaa on olnud Euroopa suurima inimõigusorganisatsiooni liige alates 1996. aastast.

Reinsalu: Peame olema kindlameelsed, kui näeme häbematut rahvusvahelise õiguse rikkumist>>

Kõrged Vene ametnikud on ähvardanud nõukogust täielikult lahkuda. See tähendaks ka, et venelased kaotavad ligipääsu Euroopa Inimõiguste Kohtule, millest on saanud tähtis koht neile, kes Vene kohtusüsteemi ei usalda.

Välisminister Sergei Lavrov kinnitas aga reedel, et selle poole Moskva ei püüdle.

Reedene hääletus on Euroopa institutsioonide esimene suur samm Venemaale kehtestatud piirangutest ja sanktsioonidest taganemise poole.

Ukraina välisminister teatas ootamatult, et ei võta Soomes peetavast istungist osa. Selles nähti veendumust, et Venemaa saab hääleõiguse tagasi.

Ukraina saadik EN-is Dmõtro Kuleba ütles, et "küünilise diplomaatia" tulemusena saavutatud deklaratsiooni vastu hääletas peale Ukraina veel viis riiki.

Täna EN-i eesistumise üle võtnud Prantsusmaa ning Saksamaa on nõudnud miljonite tavakodanike huvides Venemaa nõukokku tagasi toomist.

Saksa välisminister Heiko Maas ütles täna enne Lavroviga kohtumist, et "meie huvides ei ole" Venemaad väljas hoida.

Venemaa ja Euroopa Nõukogu suhted on keerulises seisus. Konflikt teravnes aastatel 2014-2015, kui Venemaa parlamendiliikmed jäeti nende positsiooni tõttu Krimmi küsimuses paljudest õigustest ilma. Moskva teatas, et sellistes tingimustes töötamine on võimatu ja lõpetas istungitel osalemise.

Toetada ei tohi, pommitada võib: ENPA avaldas oma seisukoha Donbassi suhtes>>

2017. aasta juuni lõpu seisuga tugevnes vastasseis veelgi. Moskva külmutas osa maksetest organisatsiooni eelarvesse, kuni delegatsiooni volitused PACE-s pole täielikult taastatud. Samal ajal jätkas Vene pool tööd tavadokumentide ratifitseerimisega.

Mullu märtsis tunnistas PACE, et Moskva meetmed tekitasid organisatsioonile rahalisi raskusi: organisatsiooni eelarvet tuli üheksa protsenti külmutada, puudujääk oli 1,5 miljonit eurot.

ENPA-s hinnati kahjusid Venemaa otsusest mitte maksta raha Euroopa Nõukogu eelarvesse>>

Aprillis toimunud istungjärgul võttis ENPA häälteenamusega vastu resolutsiooni, milles Venemaad kutsuti üles oma delegatsiooni moodustama ning oma panust Euroopa Nõukogu eelarvesse ennistama.

Välisministeeriumi esindaja Maria Zahharova märkis resolutsiooni kommenteerides, et Venemaa võib ENPA kohtumistel osaleda ainult täiskogu liikmeks saamise korral.

Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko teatas, et Moskva naaseb sellesse struktuuri alles pärast põhilmõtteliste otsuste tegemist, poolikutest lahedustest siin ei piisa.

Euroopa Nõukogus võrreldi Venemaa lahkumist organisatsioonist Brexitiga >>

Euroopa Nõukogu peasekretär Thorbjørn Jagland pooldas Venemaale kiireimas korras hääleõiguse tagastamist Euroopa Nõukogu Parlamentaarses Assamblees (ENPA), vastasel juhul ootab organisatsiooni ja kogu kontinenti ees vapustus. Sellest teavitas RIA Novosti osundusega Jaglandi intervjuule väljaandele The Financial Times.

Venemaa lahkumist Euroopa Nõukogust võrdles Jagland Brexiti (Suurbritannia Euroopa Liidust lahkumise) negatiivsete tagajärgedega.

Tema hinnangul tekib juhul, kui Moskva organisatsioonist lahkub, piirkonnas "uus eraldusjoon", mida pole olnud külma sõja aegadest saadik. Et olukord lahendada, märkis Jagland, tuleb Venemaale hääleõigus ENPA-s tagasi anda.

Venemaa on valmis Euroopa Nõukogule 60 miljoni euro suuruse võla tasuma, kui parlamentaarne assamblee (ENPA) kõrvaldab riiklike delegatsioonide diskrimineerimise ohu, ütles tänavu aprillis Venemaa föderatsiooninõukogu rahvusvaheliste küsimuste komisjoni esimees Konstantin Kosatšev.

"Sellisel juhul on Venemaa valmis mitte ainult maksma oma jooksva aasta liikmemaksu, vaid kustutama ka viimase kahe aasta jooksul kogunenud võla," ütles senaator.

51
Tagid:
Sergei Lavrov, Venemaa, ENPA, Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee, Euroopa Nõukogu