Euroopa Nõukogu taastas Venemaa hääleõiguse

Euroopa Nõukogu taastas Venemaa hääleõiguse

94
(Uuendatud 14:18 17.05.2019)
Kõrged Vene ametnikud on ähvardanud nõukogust täielikult lahkuda. See tähendaks ka, et venelased kaotavad ligipääsu Euroopa Inimõiguste Kohtule.

TALLINN, 17. mai — Sputnik. Euroopa Nõukogu võttis vastu deklaratsiooni, millega taastati Venemaa hääleõigus, mis oli peatatud pärast Krimmi annekteerimist 2014. aastal, vahendas portaal Pealinn BNSi.

Nõukogu 47 liikmesriigi välisministrid hääletasid ülekaalukalt deklaratsiooni poolt. Selles öeldakse, et kõigil liikmesriikidel peab olema õigus võtta võrdsetel alustel osa nõukogu kahe põhiorgani tööst.

© Sputnik / Владимир Федоренко

EN peatas Venemaa hääleõiguse pärast Krimmi annekteerimist 2014. aastal, mida Ukraina ja suurem osa maailmast peavad ebaseaduslikuks. Kreml lõpetas protestiks liikmemaksu tasumise.

Venemaa on olnud Euroopa suurima inimõigusorganisatsiooni liige alates 1996. aastast.

Reinsalu: Peame olema kindlameelsed, kui näeme häbematut rahvusvahelise õiguse rikkumist>>

Kõrged Vene ametnikud on ähvardanud nõukogust täielikult lahkuda. See tähendaks ka, et venelased kaotavad ligipääsu Euroopa Inimõiguste Kohtule, millest on saanud tähtis koht neile, kes Vene kohtusüsteemi ei usalda.

Välisminister Sergei Lavrov kinnitas aga reedel, et selle poole Moskva ei püüdle.

Reedene hääletus on Euroopa institutsioonide esimene suur samm Venemaale kehtestatud piirangutest ja sanktsioonidest taganemise poole.

Ukraina välisminister teatas ootamatult, et ei võta Soomes peetavast istungist osa. Selles nähti veendumust, et Venemaa saab hääleõiguse tagasi.

Ukraina saadik EN-is Dmõtro Kuleba ütles, et "küünilise diplomaatia" tulemusena saavutatud deklaratsiooni vastu hääletas peale Ukraina veel viis riiki.

Täna EN-i eesistumise üle võtnud Prantsusmaa ning Saksamaa on nõudnud miljonite tavakodanike huvides Venemaa nõukokku tagasi toomist.

Saksa välisminister Heiko Maas ütles täna enne Lavroviga kohtumist, et "meie huvides ei ole" Venemaad väljas hoida.

Venemaa ja Euroopa Nõukogu suhted on keerulises seisus. Konflikt teravnes aastatel 2014-2015, kui Venemaa parlamendiliikmed jäeti nende positsiooni tõttu Krimmi küsimuses paljudest õigustest ilma. Moskva teatas, et sellistes tingimustes töötamine on võimatu ja lõpetas istungitel osalemise.

Toetada ei tohi, pommitada võib: ENPA avaldas oma seisukoha Donbassi suhtes>>

2017. aasta juuni lõpu seisuga tugevnes vastasseis veelgi. Moskva külmutas osa maksetest organisatsiooni eelarvesse, kuni delegatsiooni volitused PACE-s pole täielikult taastatud. Samal ajal jätkas Vene pool tööd tavadokumentide ratifitseerimisega.

Mullu märtsis tunnistas PACE, et Moskva meetmed tekitasid organisatsioonile rahalisi raskusi: organisatsiooni eelarvet tuli üheksa protsenti külmutada, puudujääk oli 1,5 miljonit eurot.

ENPA-s hinnati kahjusid Venemaa otsusest mitte maksta raha Euroopa Nõukogu eelarvesse>>

Aprillis toimunud istungjärgul võttis ENPA häälteenamusega vastu resolutsiooni, milles Venemaad kutsuti üles oma delegatsiooni moodustama ning oma panust Euroopa Nõukogu eelarvesse ennistama.

Välisministeeriumi esindaja Maria Zahharova märkis resolutsiooni kommenteerides, et Venemaa võib ENPA kohtumistel osaleda ainult täiskogu liikmeks saamise korral.

Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko teatas, et Moskva naaseb sellesse struktuuri alles pärast põhilmõtteliste otsuste tegemist, poolikutest lahedustest siin ei piisa.

Euroopa Nõukogus võrreldi Venemaa lahkumist organisatsioonist Brexitiga >>

Euroopa Nõukogu peasekretär Thorbjørn Jagland pooldas Venemaale kiireimas korras hääleõiguse tagastamist Euroopa Nõukogu Parlamentaarses Assamblees (ENPA), vastasel juhul ootab organisatsiooni ja kogu kontinenti ees vapustus. Sellest teavitas RIA Novosti osundusega Jaglandi intervjuule väljaandele The Financial Times.

Venemaa lahkumist Euroopa Nõukogust võrdles Jagland Brexiti (Suurbritannia Euroopa Liidust lahkumise) negatiivsete tagajärgedega.

Tema hinnangul tekib juhul, kui Moskva organisatsioonist lahkub, piirkonnas "uus eraldusjoon", mida pole olnud külma sõja aegadest saadik. Et olukord lahendada, märkis Jagland, tuleb Venemaale hääleõigus ENPA-s tagasi anda.

Venemaa on valmis Euroopa Nõukogule 60 miljoni euro suuruse võla tasuma, kui parlamentaarne assamblee (ENPA) kõrvaldab riiklike delegatsioonide diskrimineerimise ohu, ütles tänavu aprillis Venemaa föderatsiooninõukogu rahvusvaheliste küsimuste komisjoni esimees Konstantin Kosatšev.

"Sellisel juhul on Venemaa valmis mitte ainult maksma oma jooksva aasta liikmemaksu, vaid kustutama ka viimase kahe aasta jooksul kogunenud võla," ütles senaator.

94
Tagid:
Sergei Lavrov, Venemaa, ENPA, Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee, Euroopa Nõukogu
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde