Euroopa Parlamendi valimised toimuvad 23.–26. maini

Euroopa valijatele lubatakse miinimumpalka, puhast õhku ja ettevõtte tulumaksu

84
(Uuendatud 13:26 17.05.2019)
Praegust Euroopa Komisjoni presidendi valimise süsteemi on kritiseeritud demokraatia puudumise pärast. Kuid kuna Euroopa Liidu "valitsusjuhi" valimiseks teist võimalust senimaani ei ole, tuleb eurooplastel valima 23.–26. maini valida nn valijamehed.

TALLINN, 17. mai — Sputnik, Aleksei Toom. Kolmapäeval,15. mail Brüsselis toimunud Euroopa Komisjoni esimehekandidaatide esimesed avalikud arutelud ei sõelunud välja selget liidrit, ent aitasid aru saada, millega tulevane Euroopa Liidu tulevane "valitsus" tegelema hakkab. Brüsseli peamisteks eesmärkideks on majanduse muutmine keskkonnasõbralikumaks ja ettevõtete maksustamine.

Euroopa Parlamendi poolt otseülekandena vahendatud kandidaatide debatid osutusid tõeliselt huvitavaiks. Tõsi küll, see ei muuda tõsiasja, et ELi liikmesriikide kodanikud 23.–26. mail kedagi neist otse valida ei saa, kuid nad saavad anda oma hääle nende erakondade esindajate poolt, kes siis Euroopa Komisjoni uue presidendi valivad.

Tallinnas toimus marss Ood vabadusele
© Sputnik / Денис Пастухов

Algab Euroopa Parlamendi valimiste eel- ja e-hääletamine>>

See süsteem sarnaneb veidi USA-s kehtiva uue presidendivalimiste skeemiga: valijad annavad oma hääle valijameestele ning nood panevad juba paika Valge Maja uue juhi – põhjustades paljudes ELi riikides tõsist kriitikat kahtlustatuna ebapiisavas demokraatlikkuses. Vahest järgmisel viisaastakul valitakse Euroopa Komisjoni president otsevalimiste korras, kuid praegu on see süsteem nimelt selline, nagu on.

Portaali Sputnik Eesti poolt juba varem mainitud pretendendid Euroopa Liidu täitevvõimu (selle kahest harust ühe) juhi ametikohale – Franziska Maria "Ska'" Keller Roheliste fraktsioonist, Nicolas Cue Euroopa vasakpoolsest, Jan Zahradil Euroopa konservatiivide ja reformistide liidu fraktsioonist, Margrethe Vestager Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidust, Manfred Weber Euroopa Rahvaparteist (EPP) ja Franciscus Cornelis Gerardus Maria Timmermans (Frans Timmermans) Euroopa Sotsialistide Parteist päris tõsistes tegudes kokku leppinud.

Samal ajal on pretendendid olnud oma potentsiaalsetele valijatele antud valimislubadustes vägagi ettevaatlikud ja realistlikud, ehkki, nagu väärib märkimist, pole naiskandidaadid jätnud kasutamata võimalust mainida, et nemad esindavad võimuorganeis kõiki Euroopa naisi ja on valmis meestega soolise võrdõiguslikkuse eest lahinguid lööma.

Timmermans lubab sisse seada üleeuroopalise alampalga

Erimeelsuste põhiteemadeks on saanud idee luua üle-euroopaliselt ühtse alampalga kehtestamisest (vastavalt Timmermansi arvates peaks iga riik kehtestama selleks vähemalt 60% ulatuses keskmisest töötasust) ja riikidevaheliste tehingute maksustamine ehk ettevõtetele tulumaksu kehtestamine.

Франс Тиммерманс
© REUTERS / ERIC VIDAL
Frans Timmermans.

Küllaltki tormiliselt on arutatud ka võimalusi süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamiseks, rangema piirikontrolli sisseseadmiseks ja töötingimuste parandamiseks ning Euroopa Liidu osakaalu suurendamiseks rahvusvahelisel areenil ja rahvusvahelises kaubanduses. Kõik need teemad ei ole EL-i jaoks mõistagi uued, kuid ühist ja kõigile vastuvõetavat lahendust ei ole veel leitud.

Vaatlejad märgivad kandidaatide seisukohti hinnates, et keskkonnakaitse ja kliimasoojenemise vastu võitlemise teema on olnud aruteludes selgelt esikohal ja vaat et esmakordselt on see niivõrd ilmselgelt vastandunud eurooplaste töökohtade säilitamise küsimusele.

Transpordi elektrifitseerimine, loobumine heitmelistest elektrijaamadest ja tootmisüksustest kajastub paratamatult tööturus ja võib eurooplased tuhandetest töökohtadest ilma jätta.

Sellegipoolest on kõik kandidaadid peale Yana Zahradili nõustunud Euroopa Komisjoni praeguse koosseisu seisukohaga, mis on ette valmistanud Euroopa majanduse keskkonnahoidlikumaks muutmise arengukava, nähes 2015. aastaks. ette süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamise nullini.

Eelkõige Frans Timmermansi väljapakutud meetmete hulgas on nimetatud aktsiisimaksu kehtestamine lennukikütusele, mida EL-is praegu erinevalt näiteks autokütuseks kasutatavast bensiinist ja diislikütusest ei maksustata, ja süsinikdioksiidi maksustamine heitkoguste maksu kehtestamist (praegu on selle heitkogused piiratud vastavatel börsidel kaubeldavate kvootidega).

Lech Walesa: Euroopa Liit tuleb likvideerida ja uuesti luua>>

Peamine kandidaat Euroopa Komisjoni juhi ametikohale Manfred Weber Euroopa Rahvaparteist (millel on Euroopa Parlamendi praeguses koosseisus kõige enam mandaate), ei kippunud seekord võrdlemisi radikaalseid meetmeid majanduse keskkonnahoidlikumaks muutmisel maha vaikima, kuid täheldas ohtu "ülepingutusteks", mis võivad põhjustada Euroopa tööstuse taandarengut ja töökohtade kaotust. Mispuhul kesk- ja vasakjõudude kandidaadid teda otsemaid ründama asusid.

Манфред Вебер
© REUTERS / FABIAN BIMMER
Manfred Weber.

Brexiti kurb kogemus peaks olema Euroopale hoiatuseks

Peaaegu kõik kandidaadid peale arvatud tšehhi Zahradili on oma valimisprogrammides silmas pidanud Euroopa Liidu keskvõimu rolli suurenemist.

Tšehhi parlamendisaadik on väljendanud kindlameelsete rahvuslaste huve, kes on üles kutsunud keelduma Euroopa föderaliseerimisest ja Euroopa Komisjoni rolli tugevdamisest. Teiste fraktsioonide esindajate arvates tähendaks see tagasipöördumist "erimeelsuste" juurde ja ummikseisu tekkimist katsetes leida Euroopa vaidlusalustele küsimustele ühiseid lahendusi.

Europarlamendi valimised - 2019>>

Väitlused lõppesid kandidaatide üleskutsega enam kui 400 miljonile Euroopa kodanikule osaleda Euroopa Parlamendi valimistes, mis toimuvad 23. – 26. mail, ja seeläbi oma tahet väljendada, kuna "mitte keegi peale teie eneste teie jaoks otsuseid ei langeta". Ühtlasi tuletati valijatele meelde Brexiti kurba kogemust. Seoses sellega sai Timmermans hoobilt kuulsaks oma ütlusega: "Ühendkuningriik näeb täna välja nagu "Troonide mäng" steroidide najal."

84
Tagid:
valijad, Euroopa Komisjon, Euroopa Liit, Euroopa
Teema:
Europarlamendi valimised - 2019 (48)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde