Foreign Policy sõnul kasutatakse gaasitorustike paigaldamisel tehnoloogiaid ja seadmeid, mida Venemaa ei ole

Gaasipidur: USA tahab Nord Stream 2 vastu uued sanktsioonid kehtestada

73
(Uuendatud 13:53 15.05.2019)
USA Kongressi jõudis seaduseelnõu, mille eesmärgiks on Nord Stream 2 ehituse peatamine.

TALLINN, 15. mai — Sputnik. Dokumendi autorid soovivad kehtestada sanktsioone torude paigaldamisel kasutatavate laevade omanike, samuti projektile rahalise ja tehnilise abi osutajate vastu. Algatuse väljavaadetest ja võimalikest tagajärgedest teavitab meid RIA Novosti materjal.

Merelahing

13. mail esitasid USA senaatorid Ted Cruz ja Jeanne Shaheen USA Senati energeetika- ja kaubanduskomisjonile läbivaatamiseks eelnõu Nord Stream 2 ehitamisega tegelevatele isikutele ja ettevõtetele järjekordsete sanktsioonide kehtestamiseks. Sellest teatas dokumendi koopiale viidates ajakiri Foreign Policy.

"Nõrgad positsioonid": ekspert Euroopa Komisjoni vastusest Nord Stream 2 AGle>>

Jutt käib Euroopa äriühingutest, kes müüvad või rendivad torude paigaldamise laevu. Selliste ettevõtete töötajaid ähvardab Ameerika Ühendriikidesse sisenemise keeld ning ettevõtteid endid kõigi USA-s asuvate varade külmutamine.

Foreign Policy sõnul kasutatakse gaasitorustike paigaldamisel tehnoloogiaid ja seadmeid, mida Venemaa ei ole.

"See on üks väheseid valdkondi, kus Gazpromil tehnilisi teadmisi napib," tsiteerib väljaanne Atlandi Nõukogu Euraasia energiaküsimuste noorukese eksperdi Agnia Grigase väidet.

Tõepoolest, Venemaal ei ole torujuhtmeid paigaldavaid laevu, mis ujuvatehastena tegutsevad: kus torud kokku keevitatakse, kus neid kontrollitakse ja seejärel torujuhtme põhiosa külge kinnitatakse ja merepõhja langetatakse.

Angela Merkel ja Donald Trump
© Фото : Пресс-служба Президента РФ

Nord Stream 2 ehitustöödel osalevad laevad "Castoro Dieci", mille omanikuks on Itaalia firma Saipem ja kaks Šveitsi ettevõttele Allseas kuuluvat torupaigaldajat "Audacia" ja "Pioneering Spirit".

Austria kinnitas oma toetust Nord Stream 2-le>>

Saipem ja Allseas kannataksid uue sanktsioonidekogumi vastuvõtmisel kõige enam. Dokumendis nähakse ette karistused nii üksikisikutele kui ettevõtetele, kes "Nord Stream 2-le rahalist või tehnilist tuge osutavad ". Karistuste sisu jättis Foreign Policy saladuseloori varju.

Sellise ebamäärase sõnastuse alla võivad sattuda kõik Gazpromi partnerid antud projektis: Saksa Uniper ja Wintershall, Briti-Hollandi Shell, Austria OMV ja Prantsuse Engie.

Ootuspäraselt oli taas mängus Kiievi käsi

Üks esimesi, kes seaduseelnõule reageeris, oli Ukraina Naftogazi direktor Andrei Kobolev. Ta avaldas Facebookis suure postituse, rõhutades oma rolli käesoleva dokumendi koostamisel.

"See on meie meeskonna poolt Washingtonis Ameerika partneritega läbi viidud mitme aasta pikkuste läbirääkimiste ja ametliku töö tulemus," väidab Kobolev.
Ukraina gaasitransiidiettevõtte juht märkis, et erinevalt teistest sarnastest dokumentidest ei sisalda antud eelnõu enam üleskutset, vaid juba nõuet rakendada sanktsioone isikute suhtes, kes on seotud teatud tüüpi töö ja teenustega, mis Nord Streami 2 lõpuleviimiseks vajalikud on.

Raport: Saksamaa LV on Nord Stream 2 EL-i vastuseisu kiuste "läbi surunud">>

Samal on Naftogazi juht üllataval kombel veendunud, et "need sanktsioonid ei peaks EL ettevõtteid kahjustama ja vastavad täielikult USA ja Euroopa vahelise Euro-Atlandi koostöö vaimule." Võib ainult oletada, kas Ukraina suurima firma juht on reaalsusest täiesti eraldunud või üritab oma sotsiaalvõrgustiku klientidele kotti pähe tõmmata.Nimelt on nii Gazpromi tippjuhid kui ka projekti Euroopa-poolsed partnerid korduvalt teatanud, et Nord Stream 2 võimaldab Euroopa gaasitarbijatel iga-aastaselt kaheksa miljardit eurot säästa. Aga see pole veel kõik.
Maikuuks oli Läänemere põhja paigaldatud üle 1,1 tuhande kilomeetri gaasitorusid. Kui projekt peatatakse, tuleb osanikel ja investoritel kulutatud miljardid kahjudesse kanda.
Lisaks sellele, kui Euroopa ettevõtted peaksid edasisest osalemisest gaasijuhtme ehitamisel USA sanktsioonidehirmu tõttu keelduma, on Gazpromil õigus saada hüvitist teostamata tööde maksumuse ulatuses. Mis moodustab samuti miljardeid eurosid.

Väita sellises olukorras, et ameeriklaste uus seaduseelnõu " Euroopa ettevõtteid ei kahjusta " iseloomustab kompetentsi täielikku puudumist.
Kõige tähtsam on aga asjaolu, et Kobolevi mainitud "Euro-Atlandi koostöö vaim" näib eksisteerivat vaid tema veidras fantaasiamaailmas.

Sõprus on läbi

"Pisut enam kui kaks aastat pärast Donald Trumpi võimuletulekut on enamus sellest, mida veel hiljuti saksa-ameerika sõprusena esitleti, kildudeks purustatud," teatas mai alguses Saksa mõjukamaid globaalpoliitilisi ajalehti Süddeutsche Zeitung.

Nagu väljaanne märgib, järgib Valge Maja "liitlastele suunatud välispoliitika" Trumpi ajal põhimõtet, et oma huve tuleb edendada mitte ainult nutika diplomaatia, vaid ka karmikäelise jõupoliitika abil.

Eurooplased kogesid seda tollivaidluses: aprillis kehtestas Trump Euroopa Liidu terase- ja alumiiniumiimpordile tollimaksud ning selle nädala lõpus võivad saabuda ka teated uutest automaksudest.

Nord Stream 2 säästab eurooplastele miljardeid eurosid aastas>>

Euroopa Liit koostas selle puhuks vastumeetmed - tollimaksud Ameerika kondiitritoodetele, alkoholikaupadele, ketšupile, apelsinimahlale, tubakale, helikopteritele ja muudele kaupadele kokku umbes 20 miljardi euro ulatuses.

"Paljudel juhtudel ei ole USA üldsegi mitte meie liitlane, vaid rivaal, kelle vastu tuleb hakata liitusid looma," märgib Süddeutsche Zeitung. See puudutab nii Pariisi kliimalepet, Iraani tuumalepet ja nüüd ka gaasijuhet Nord Stream 2.

Imet ei sünni

Ukraina Naftogazi juhataja Kobolev on kindel, et järjekordne sanktsioonide-eelnõu võetakse vastu ja see jõustub "lähikuudel." Nord Stream 2 operaatorfirma Nord Stream 2 AG ei näe siiski muretsemiseks põhjust.

"Me tunneme end kindlalt," ütles Nord Stream 2 AG pressiesindaja Jens Müller. "Investorid väljendavad samuti projekti suhtes kindlameelsust ja pühendumust. Nad tagasid täielikult rahastamise ning torude paigaldamine jätkub plaanipäraselt."

Eksperdid on kindlad, et isegi kui kongress ja president toetavad Cruzi ja Shaheeni algatust, ei katke Nord Stream 2 ehitus.

"Kas uus seadus suudab projekti elluviimist edasi lükata. Muidugi. Kas ta on ka võimeline projekti täielikult peatama? Ma kahtlen selles," ütles intervjuus Foreign Policy-le Columbia Ülikooli Globaalse energiapoliitika keskuse vanemteadur Richard Nephew. "Venelased on andnud selgelt mõista, et jätkavad gaasijuhtme ehitamist millelegi vaatamata."

Väljaandes märgitakse ka, et Nord Stream 2 käivitamise edasilükkumine Ukrainat ei päästa. "Naftogazi ja Gazpromi vaheline transiidileping lõpeb käesoleva aasta lõpul. Kui seda ei pikendata, siis viib transiiditulude kaotus Ukraina niigi nõrga majanduse surutisse," tuletab Foreign Policy meelde.

Ajakiri tsiteerib Naftogazi tegevdirektorit Juri Vitrenkot: "Ausalt öeldes ei ole me selleks üldse valmis."

"Hetkel kogub Naftogaz varusid elamute kütmiseks talvel ja kavatseb "gaasi Euroopast saada" (tegu oleks Venemaa gaasi virtuaalse reversiga, mis on võimalik vaid seni, kuni gaas läbi Ukraina voolab – Toim.), kuid Vitrenko sõnul võib Ukrainas tekkida energiapuudus, kui Venemaa gaasile juurdepääs kaob," võtab Foreign Policy öeldu kokku.

73
Tagid:
Ukraina, sanktsioonid, gaas, kongress, USA, Nord Stream 2
Teema:
Gaas - perspektiivne energia (142)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde