Marine Le Pen Tallinnas

Marine Le Pen Tallinnas: eestlased, ärge laske Brüsseli toetustel end petta

125
(Uuendatud 18:18 14.05.2019)
Liikumise "Euroopa Rahvaste ja Vabaduste Eest" (The Movement for a Europe of Nations and Freedom, MENF) egiidi all Eesti pealinnas toimunud konverentsi raames kohtus Prantsusmaa Rahvusliidu juht Marine Le Pen Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna juhtide, samuti Põlissoomlaste ja Taani Rahvapartei esindajatega.

TALLINN, 14. mai — Sputnik, Oleg Leontjev. Brüssel ostab Euroopa rahvaste, sealhulgas ka eestlaste vabaduse ja enesemääramisõiguse dotatsioonide abil, leiab Marine Le Pen.

Marine Le Pen kohtus teisipäeval, 14. mail Mustpeade vennaskonna keskaegses hoones Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) juhataja asetäitja Jaak Madisoni, Põlissoomlaste parteid esindava Olli Kotro ja Euroopa Parlamendi saadiku, Taani Rahvapartei esindaja Anders Vistiseniga.

Marine Le Pen väisab Eestit >>

Kohtumise "naelaks" sai Marine Le Peni kõne, mis kõlas pärast tema Taanist, Soomest ja Eestist pärit mõttekaaslaste esinemist.

Kuulsa prantsuse galantsuse parimate traditsioonide kohaselt märkis kuulus prantslanna, et eestlaste näol on Euroopal tegu "inimestega, kes oma vabadust hindavad ja oskavad selle eest võidelda jõudude vastu, mis Eestit vallutada üritavad." Le Peni sõnul on Euroopa Liit muutumas "imperialistliku palega föderaalriigiks".

Ta kutsus Eesti rahvast üles mitte laskma end petta eurotoetuste abil, millel on alati ka negatiivne külg - väljastpoolt pealesurutud ühendamine.

Prantsusmaa Rahvusliidu juht rõhutas, et Euroopa Liit ei allkirjastanud Marrakeshi lepet (ÜRO ülemaailmset rändelepet) mitte juhuslikult – see on "ohuks Euroopale ja ka Eestile".

Ta ütles, et üheks ELi rändepoliitika tagajärjeks on rahutused Prantsusmaa linnades, "mis ei ole enam prantsuse omad, sest maffia on seal võimu enda kätte võtnud".

"Nii läheb ka teil, kui me praegu ei tegutse," hoiatas Le Pen Mustpeade majja kogunenud inimesi.

Le Peni arvates ei ole "Euroliit mitte Euroopa, vaid erinevalt mõtlevate rahvaste kohale rajatud ideoloogiline pealisehitus."

"Me tahame säilitada mitmekesisuse poolest rikkalikku Euroopat ja me võitleme globaliseerumise vastu. Meie EL projekt kaitseb vabadust ja suveräänsust, rahvaste eripalgelisust," kirjeldas ta "Suveräänsete Rahvaste Euroopa" liikumise eesmärke.

Марин Ле Пен в Таллинне
© REUTERS / INTS KALNINS
Marine Le Pen Tallinnas

Le Pen ütles, et esimest korda Euroopa Parlamendi ajaloos on tekkinud olukord, mil rahvusjõud võivad võimule tulla. "Aga seda ei juhtu, sest Europarlament on ainus parlament maailmas, mis valimiste tulemuse põhjal valitsust muuta ei saa," märkis ta kibestunult.

"Ma ei taha, et eestlased muutuksid sakslasteks, prantslasteks või itaallasteks. Ma tahan, et eestlased jääksid eestlasteks. Eelkõige vajame vabadust ja demokraatiat, mille võidukäik on kõige paremini tagatud rahvuslikes riikides," lõpetas Marine Le Pen.

Марин Ле Пен в Таллинне
Marine Le Pen Tallinnas

Teisipäeval, 14. mail saabus Tallinnasse ühist koostööprogrammi arutama mitu Euroopa parempoolse rahvusliku partei esindajat.

Päevakorras on küsimused, mis seotud Euroopa Liidu ja Euroopa Komisjoniga, julgeolekuga, NATO ja Venemaa suhetega ning Krimmiga. Pärast Euroopa Parlamendi valimisi plaanivad Euroopa parempoolsed ühise fraktsiooni luua.

*Mustpeade vennaskond on kaupmeeste ja laevaomanike ühendus, mis eksisteeris tänapäeva Eesti ja Läti territooriumil 1399. - 1940. aastani. Vennaskonna vapil on kujutatud Mustpeade kaitsepühak, Roomlaste Egiptuse (Teeba) leegionist pärit mustanahaline pühak Mauritius.

125
Tagid:
EKRE, Tallinn, Eesti, Prantsusmaa, Marine Le Pen
Teema:
Marine Le Peni visiit Tallinna (11)
Samal teemal
Marine Le Peni visiit Tallinna
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde