Rahandusminister Martin Helme

Rahandusminister Martin Helme: Eestis käib kultuurimarksistlik rünnak rahva vaimu vastu

139
(Uuendatud 17:42 11.05.2019)
Värske Eesti rahandusminister, EKRE aseesimees Martin Helme ütles intervjuus Soome väljaandele Helsingin Sanomat, et Eestis käib kultuurimarksistlik rünnak rahva vaimu vastu.

TALLINN, 11. mai — Sputnik. Helme väitel tahetakse Eestile peale suruda kultuurimarksistlikku ideoloogiat: multikultuursust ja homomeelsust, edastab portaal Eestinen viitega ajalehele Helsingin Sanomat.

Helme on rahvuskonservatiivse erakonna EKRE aseesimees. Ta on üks võtmetegelasi konfliktses õhustikus, mis on järgnenud riigikogu valimistele ja uue valitsuse moodustamisele.

President Kersti Kaljulaid valitsuse ametissevannutamisel Riigikogus.
© Фото : INTS KALNINS

Helme väitel tähendab liberalism radikaalset vasakpoolset maailmavaadet ja see on inimloomuse vastane. Käimas on rünnak meheks ja naiseks olemise vastu.

Helme või Reinsalu – kumb Venemaale suurema käki keerab>>

Valitsuse vastased on nüüd mures Eesti maine pärast. Eestit on seni vaadatud kui imelast, aga nüüd võib see kõik kokku variseda.

Eesti välispoliitilise instituudi juht Kristi Raik märgib, et Eesti pole mingi erand, sellised erakonnad nagu EKRE tõstavad pead üle terve maailma. Isegi Soomes, kus inimeste kihistumine on palju väiksem kui Eestis, on olemas selline erakond.

Raik märgib, et Eesti EKRE tegevus ongi välismaalt üle võetud.

Soome põlissoomlaste toetus oli valimistel 17,5 protsenti, Eesti EKRE kogus 17,8 protsenti häältest.

Raiki väitel on lihtsaim seletus EKRE tõusule maa- ja linnapiirkondade heaolu erinevus. Ühiskonna lõhenemine on kasvanud ja maal hääletati põhiliselt EKRE poolt. Maal on palju inimesi, kes tunnevad, et pole Eesti edust ja saavustustest osa saanud ja keegi neist ei hooli.

EKRE sai omale protestihääled neilt, kes tundsid, et on mingi võimalus muutusteks. Kui ollakse pettunud poliitilises eliidis, siis on ainus valik eliidivastane erakond. Raiki väitel on EKRE radikaalsem kui näiteks põlissoomlased.

Erakonda iseloomustab euroskeptilisus, migratsioonivastasus ja eliidivastasus. Erakonna kõnedes on rünnatud ka sõnavabadust ja kohtunike ning naisarstide suhtes on esitatud ründavaid seisukohti.

Erinevus põlissoomlastest on Raiki väitel ka selles, et EKRE kritiseerib avalikult liberaalset demokraatiat. Sellega on erakond lähedasem Viktor Orbáni Ungarile.

Eesti siseminister esitab Venemaale territoriaalseid nõudmisi>>

Martin Helme sõnul sõlmiti uues koalitsioonis esimesest päevast alates kokku, et Eesti liikmelisust Euroopa Liidus ei vaidlustata. Ta lisab, et protesteerib alati siis, kui samastatakse Euroopat ja Euroopa Liitu.

Helme sõnab, et on eurooplane. Ta on ristitud, konservatiiv ja rahvuslane. Selline on Euroopa olnud viimased 2000 aastat. Euroopa Liit on aga Helme väitel vasakpoolne koledus, mis tegutseb agressiivselt Euroopa traditsioonilistele väärtustele vastu.

See, mis Euroopa Liidus seoses mehe ja naise mõiste ning seksuaalvähemustega toimub on Helme väitel nagu Soodom ja Gomorra. See on andnud hullunud aktivistidele võimaluse võtta lastelt lapsepõlv ning loobuda rahvustest. Selles põrgu spiraalis on Helme väitel laskutud nii madalale, et sealt enam väljapääsu pole.

Samuti rünnatakse Helme väitel inimeste õigusi olla osa rahvast. See on tema väitel selge kurjus. Multikultuursus on Helme väitel täiesti vale. Seda on hästi näha Rootsi ja Prantsuse eeslinnades, kus on näha ainult ühe värvi. See on islami roheline värv.

Helme väitel tegelevad Eestis Reformierakond ja sotsid uue valitsuse maine halvustamisega välismaal ning siis kuulutavad, et uus valitsus kahjustab Eesti brändi.

Helme väitel on Eestil kavatsus püüda Soome majanduslikult, kinni, et saada oma inimesed tagasi Eestisse. Eesti majanduskasv peaks lähiaastatel olema Soome omast kiirem. Eesti alandab Helme väitel alkoholiaktsiisi. Viimaste aastate maksutõusud olid tema sõnul viga.

Mart Helme ei jaga Marine Le Peni russofiilsust>>

Lisaks kavatseb valitsus Helme sõnul arendada infrastruktuuri, milleks võetakse laenu. Eesti laenukoormus on vaid 8 protsenti SKP-st. See on kadestamisväärne, sest näiteks Soome laenukoormus on 60 protsenti SKP-st. Eesti eesmärk on Helme väitel ehitada välja maanteed Tallinnast Pärnusse, Narva ja Tartusse. Tahetakse uuendada raudteed ja ehitada Saaremaa sild.

Helme väitel on Eesti ainus maa Euroopas, mis saab seda kõike laenurahaga endale lubada. Kõik teised on kõrvuni võlgades. Isegi kui Eesti seda kõike teeb, on võlakoormus kõige madalam Euroopas.
R

139
Tagid:
valitsus, EKRE, Martin Helme
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde