Illustreeriv foto

Rindeteateid kaubandussõjast: Prantsusmaa põllumajandusromantika on USA-le võõras

83
(Uuendatud 16:01 11.05.2019)
Ameerika Ühendriigid soovitavad Euroopa Liidul lõpetada jutt Prantsuse põllumajandusromantikast ja keskenduda Iowa põllumeeste vajadustele. Washington nõuab Brüsselilt, et kaubanduslepingusse lülitataks lisaks tööstustoodangule ka põllumajandustoodang.

TALLINN, 11. mai — Sputnik, Aleksei Toom. Ameerika Ühendriigid ei sõlmi Euroopa Liiduga kaubanduslepingut, mille eesmärk on peatada kaubanduskonfliktide laienemine, välja arvatud juhul, kui Brüssel nõustub lülitama lepingulistesse ka Ameerika põllumajandustoodangu.

Euroopa keeldus varem kategooriliselt arutlemast Ameerika Ühendriikide põllumajandusimpordi suurendamist. Kui läbirääkimised peaksid katkema, võib Washington kehtestada Euroopa autodele ja muudele kaupadele suuremad imporditollimaksud, mis põhjustavad omakorda EL vastumeetmed.

USA president andis korralduse tõsta tariife pea kogu Hiina impordile>>

Brüsselis toimunud Euroopa tippkohtumisel, kus osalesid peaaegu kõik EL juhid, teatas USA suursaadik ELs Gordon Sondland otsesõnu, et vana ja uue maailma lepitusläbirääkimiste jätkamine pole võimalik enne, kui eurooplased nõustuvad läbi rääkima ka põllumajandustoodangu üle.

Euroopa Liidu riigid, nagu Sputnik Eesti on juba kirjutanud, keeldus varem kategooriliselt lülitamast kaubanduskonflikte lõpetavate kaubandusläbirääkimiste päevakorda põllumajandustoodangu impordi ja ekspordiga seotud küsimusi.

Austria töösturid on Vene-sanktsioonide tühistamise poolt>>

EL delegatsioon, mida juhib kaubandusvolinik Cecilia Malmström, suutis märkimisväärse raskusega saada Liidu liikmesriikidelt volitused ametlike läbirääkimiste pidamiseks Washingtoniga ainult tingimusel, et põllumajandustoodang jäetakse teemade loetelust välja.

Brüssel kinnitas Euroopa pealinnadele, et põllumajandus ei muutu mingil juhul Ameerika partneritega läbirääkimiste teemaks, leping puudutab ainult tööstustoodangut.

Neil tingimustel nõustus Euroopa Liit, vaatamata Prantsusmaa vastuväidetele, pidama ametlikke läbirääkimisi Washingtoniga.

"Midagi" põllumajandustoodangust peab kindlasti olema

"Enne kui kokkulepe ratifitseerimiseks Kongressi jõuab, peaks seal olema midagi ka põllumajanduse kohta," ütles USA suursaadik Sundland.

"Ma ei tea, kui põhjalik see kokkulepe peaks olema: võib-olla ainult midagi sümboolset, võib-olla midagi sisulist, võib-olla midagi vahepealset, kuid põllumajandusest peab lepingus ühel või teisel viisil kindlasti midagi olema. Te võite kuipalju tahes romantiseerida väikeste prantsuse taluperemeeste saatust, meil on Iowas palju oma väikeseid romantilisi farmereid," ütles Gordon Sondland.

USA ametnike kõnede toon kaubandusläbirääkimistel Euroopa Liiduga on võrreldes alles mõni kuu varasemaga muutunud märgatavalt karmimaks. Kõneldes käesoleva aasta aprillis Euroopa Parlamendi saadikutele Brüsselis kaubandusläbirääkimistest, ütles Washingtoni suursaadik muuhulgas, et põllumajandustoodang on endiselt üks olulisemaid vana ja uue maailma vahelisi vaidlusküsimusi.

Kaubandussõda: USA kõigi ülejäänute vastu>>

"Sellele ametikohale asumisest saadik olen ma pidevalt kuulnud räägitavat "punastest joontest", nagu oleksid toiduained ja põllumajanduskultuurid Euroopale eriliselt pühad," ütles Sondland, "meie farmerid ja rantšode omanikud on meile samuti väga olulised ja see probleem ei ole USA-s sugugi vähem emotsionaalne. Meie farmerid räägivad inglise keeles, paljud teie omad ilmselt prantsuse keeles, kuid nende mured ja mõju valitsusele on väga suur."

Prantsuse farmerite mainimine ei olnud muidugi juhuslik: Prantsusmaa president Emmanuel Macron on Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide kaubanduslepingusse põllumajandustoodangu küsimuse võtmise üks peamine vastane. Selle üheks põhjuseks on USA lahkumine Pariisi kliimakokkuleppest.

USA suursaadik usub, et ELile on ettevõtjate mured "võõrad"

"Kui me tõepoolest tahame kaubandusläbirääkimistes edasi jõuda, peaks nendesse kaasama ka põllumajanduse," ütles

Gordon Sondland Euroopa parlamendiliikmetele, "vastasel juhul lõpeb kogu mäng nulliga. Me peame lihtsalt kokku leppima vabas ja ausas kaubanduses ning lubama turul kõrgema õigusemõistjana otsustada."

Loomulikult ei ole suursaadik Sondland naiivne ega usu, et Brüssel tema üleskutseid Ameerika põllumajandustootjate püüdlusi mõista, kuulda võtab ja Euroopa vabale põllumajandustoodete, sealhulgas geneetiliselt muundatud kultuuride tootjate (Euroopa riigid, sealhulgas Eesti piirab oluliselt GMO-toodete tootmist ja importi) konkurentsile loovutab.

Seepärast räägibki Washingtoni esindaja Euroopa vestluspartnerite ja tööstusliidrite kurtmistest EL üle, mis "ei võta nende muresid eriti südamesse".

"Ja nad julgustavad meid jõudma kokkuleppele mõistliku aja jooksul, et vähendada turu ebakindlust ja vältida (kaubandus- ja majanduskonfliktide) eskalatsiooni," ütles Said Sundland, andes mõista, et Euroopa töösturid peavad Ameerika Ühendriikidega "separaatläbirääkimisi" ja on valmis vastasseisuks Brüsseliga.

Washington süüdistab EL läbirääkimiste saboteerimises

Mai lõpus peaks Euroopa Liidu delegatsioon, eesotsas Cecilia Malmströmiga jälle Washingtoni suunduma, et teha mingi kokkuvõte saadud volituste alusel peetud aruteludest ja saavutatud kompromissidest.

Nagu mainis tippkohtumisel suursaadik Sundland, keda tsiteerib uudisteportaal Euractiv, EL "venitab aega", vältides sisulisi läbirääkimisi.

"ELil on omad egoistlikud huvid ja ta ei ole huvitatud selle kaubanduslepingu üle läbirääkimisest," ütles Washingtoni esindaja, pidades silmas Euroopa positiivset kaubandusbilanssi USAga ning "bürokraatlikke piiranguid" kaupade sisseveol.

"President (Donald Trumpil) pole valikut. Ta on sunnitud probleemile vastu seisma," ütles Sundland.

Ameerika president on viimastel kuudel korduvalt rääkinud "halbadest sõpradest" Euroopas, kes ei arvesta USA kaubandushuvidega ning ähvardas kehtestada EL kaupadele vastuseks ELi "ebasõbralikele sammudele" suuremad imporditollimaksud.

Kannatus on katkenud: Venemaa ja Iraan loobusid USA dollarist>>

Praeguseks on osapooled saavutanud mõningase vaherahu: välja kuulutatud vastastikused kaubandussanktsioonid on küll külmutatud, kuid juba kehtestatud piiranguid ei ole tühistatud.

Ameerika Ühendriikide keeldumist kõrgendatud imporditariifide tõstmisest Euroopa terasele ja alumiiniumile, Hispaania oliividele ja autodele on Brüssel nimetanud lepingu allkirjastamise kohustusliku eeltingimusena.

83
Tagid:
põllumajandus, Prantsusmaa, USA, kaubandussõda, kaubandus
Teema:
Kaubandussõda: USA kõigi ülejäänute vastu (102)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde