EKRE esimees Mart Helme.

Eesti siseminister esitab Venemaale territoriaalseid nõudmisi

222
(Uuendatud 09:29 10.05.2019)
Siseminister Mart Helme sõnul hoiab Moskva oma võimu all "rohkem kui viit protsenti Eesti territooriumist" ega soovi seda ei tagastada ega selle eest hüvitist maksta. Nüüd kuulub Ivangorod ja Narva jõe tagune ala Leningradi oblasti ja Petserimaa Pihkva oblasti koosseisu.

TALLINN, 10. mai — Sputnik. Eesti siseminister Mart Helme sõnul on Tallinnal lahendamata territoriaalsed nõuded Venemaa vastu, teatab RIA Novosti. Tema sõnul hoiab Moskva oma võimu all "rohkem kui viit protsenti Eesti territooriumist". Minister nimetas seda olukorda topeltstandardiks. Helme märkis, et Vene pool ei taha neid territooriume loovutada ega nende eest hüvitist maksta. 

Minister rõhutas, et Eesti ei kavatse Venemaaga selle pärast sõdida, kuid ootab, et olukord lahendataks rahvusvaheliste kohtute abiga.

Helme juhitav Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) on vastu Venemaaga sõlmitud piirilepingu ratifitseerimisele. Erakonna arvates on see dokument vastuolus riigi põhiseadusega, kuna loovutab Moskvale 1920. aasta Tartu rahulepingu järgse Narva jõe taguse ala ja osa Petserimaast.

Eesti–Vene piirialale investeeritakse pea kolmkümmend viis miljonit >>

1944. aastal tagastati kunagised Venemaa territooriumid Vene NFSVle. Nüüd kuulub Ivangorod ja Narva jõe tagune ala Leningradi oblasti ja Petserimaa Pihkva oblasti koosseisu. Venemaa pool peab Tartu lepingut ajalooliseks dokumendiks, mis ei ole õiguslikult siduv.

Rumalus ja kangekaelsus

Riigiduuma SRÜ asjade, Euraasia integratsiooni ja kaasmaalastega suhete komitee esimehe asetäitja Konstantin Zatulin märkis, et Venemaa vastu esitatud territoriaalseid nõudmisi arutati Eesti valitsuskoalitsiooni moodustamisel. 

Konstantin Zatulin
© Sputnik / Александр Натрускин
Константин Затулин

"Arvestades valimiste tulemusi, sattus see küsimus taas sisepoliitilistesse tõmbetuultesse," märkis poliitik. Tema arvates üritab Tallinn tekitada piirikonflikti Moskvaga ja see ei saa hästi mõjuda Eesti praegusele ja pikaajalisele välispoliitikale. 

Eesti ja Venemaa soovivad kiirendada piiriülest reisirongiliiklust >>

"Usun, et see riik, nagu ka Läti ja Leedu, läks väiksema vastupanu teed, soovides luua konfliktivälja Venemaaga. Täna näeme me kõigis neis riikides elanikkonna vähenemist, tööstuse kokkuvarisemist, väga keerulisi ja ebasobivaid tingimusi kaubanduse arenguks," selgitas Zatulin telekanalile RT. Ta lisas, et sellises olukorras ilmneb selgelt ka Eesti poliitikute rumalus ja kangekaelsus.

Katse end õigustada

Venemaa Föderatsiooninõukogu rahvusvaheliste suhete komitee esimehe asetäitja Andrei Klimkin rõhutas intervjuus raadiojaamale Govorit Moskva, et mingit alust selliste territoriaalseteks nõueteks ei ole.

"Kui nad selle asjaga tõsiselt tegelema hakkavad, siis ei ole see kõik nende huvides. Arvan, et see, kes niimoodi rääkis, toimis partisani kombel ja vaevalt et Eesti president, kes külastas meie riiki mitte eriti kaua aega tagasi, oleks sellist küsimust tõstatanud" - jagas senaator oma arvamust. 

Parlamendiliige märkis, et Helme avaldus on "kas jama või katse endale sõrmest välja imetud ajalooga kuulsust koguda".

Osa riigisisestest poliitilistest võitlustest

Venemaa Teaduste Akadeemia maailmamajanduse ja rahvusvaheliste suhete instituudi Euroopa uuringute keskuse vanemteadur Vladimir Olentšenko usub, et Eesti parempoolsed poliitilised jõud keskenduvad konstruktiivse programmi puudumisel venevastasele retoorikale. Ta tuletas meelde, et Eesti territooriumi "kuulumise" küsimus Venemaale on juba ammu lahendatud.

"Koostati piirilepingu tekst. Kuid kahjuks lisasid need samad parempoolsed jõud dokumendi ratifitseerimisel omapoolse preambuli," tsiteerib RT eksperti. 

Olentšenko arvates näitab Helme avaldus teravat sisepoliitilist võitlust Eestis. Riigis on välja kujunenud kaks poliitilist tiiba - üks neist pooldab normaalseid suhteid Venemaaga ja teine aga õhutab ​​ russofoobset poliitika. Viimaseid toetavad eesti rahvuslased.

"Mõlemal erakonnal on parlamendis enamus ja seda ära kasutades suurendavad nad pingeid Venemaa-Eesti suhetes," selgitas ta.

222
Tagid:
vaidlusalune territoorium, Piirilepe, Eesti, Venemaa, Helme
Samal teemal
Eesti säilitab tõenäoliselt õiguse pretendeerida Ivangorodile
Eesti süüdistamine piirilepingu ratifitseerimise viibimises on alusetu
Suursaadik: Putini kohtumine Kaljulaidiga andis Eesti ettevõtlusele julgustavat lootust
Moskva: piirilepet ei ratifitseerita, kui Eesti oma käitumist ei muuda
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde