Siseminister Mart Helme

Mart Helme ei jaga Marine Le Peni russofiilsust

100
(Uuendatud 17:45 09.05.2019)
Kuna Le Pen toetab samasooliste kooselu ja muid vasakpoolseid seisukohti, ei ole neil Eesti Konservatiivse Rahvaerakonnaga väga palju ühisosi, tõdes EKRE esimees ja siseminister Martin Helme valitsuse pressikonverentsil, 9. mail, olles peaministri ülesannetes.

TALLINN, 10. mai — Sputnik. Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimehe Jaak Madisoni teatel külastab lähiajal Eestit Prantsuse parempopulistide liider Marine Le Pen.

Prantsuse Rahvusliidu korduvalt Kremli-sõbralikke seisukohti väljendanud liider Le Pen on muu hulgas öelnud, et NATO peaks muutma oma missiooniks võitluse terrorismi ja islamismiga ning selle raames peaks Venemaa astuma NATO-sse.

"Milleks on vaja NATO-t pärast NSV Liidu lagunemist? Selles seisneb peaküsimus. Kas ei peaks liidule andma uue missiooni - võitluse islamismi ja terrorismiga?" ütles Le Pen teleusutluses CNewsile, edastas Eesti meedia. "Selle missiooni raames peaks Venemaa astuma NATO-sse."

Pärast kohtumist Venemaa presidendi Vladimir Putiniga ütles Marine Le Pen, et Putin kehastab "uut nägemust" maailmast.

President Kersti Kaljulaid valitsuse ametissevannutamisel Riigikogus.
© Фото : INTS KALNINS

Euroopa Liidus on võimu võtmas selle hävitajad>>

Madison lubas lähipäevil Le Peni külaskäigu kohta avalikkusele rohkem teavet anda.

Le Pen on öelnud intervjuus ERRile, et Venemaa ei ole okupeerinud Ukrainat ning Krimm liideti Venemaaga legaalselt, vahendas portaal Pealinn.

Samuti rääkis Le Pen, et Ukrainas toimus riigipööre ning riigi tänased juhid on petised, keda toetavad natsid.

"Ma võiks nii öelda, et põhimõtteliselt kutsus Marine Le Pen ennast ise meile külla," rääkis 9. mail toimunud Valitsuse pressikonverentsil peaministri kohustustes Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna juht Mart Helme.

"See, mis toimub Euroopas nö rahvuslikul tiival, mida meie ajakirjandus nimetab ebaadekvaatselt parempopulistlikuks ja paremäärmuslikuks. Ma pean ütlema, et teie informatsioon meie erimeelsuste kohta on puudulik."

Helme sõnul toetab Le Pen omasooliste kooselu ning paljusid muid vasakpoolseid seisukohti, mida EKRE ei toeta. Ühiste puutepunktidena toob Helme välja aga Euroopa edasise bürokratiseerumise ja võimu koondumisega Brüsseli – Euroopa Komisjoni kätte.

Politico: Trump ähvardas USA NATO-st välja viia>>

EKRE ja Le Pen näevad Euroopa tulevikku rahvusriikide liiduna, mitte föderatsioonina.

"Mis puutub Krimmi, siis me oleme väga selgelt artikuleerinud, Krimmi annekteerimine on meile vastuvõetamatu. Me muide seostame Krimmi annekteerimist ja seda, mis toimub Ida-Ukrainas, seda, mis on toimunud Abhaasias ja Lõuna-Osseetias ka Eesti territooriumiga, mis on jätkuvalt 5,2 protsenti Tartu rahu järgsest territooriumist aga Venemaa kontrolli all," rääkis Helme.

"Kui me muretseme Krimmi pärast, siis sõbrad – muretseme ka selle pärast, et 5,2% Eesti territooriumist on endiselt Venemaa Föderatsiooni kontrolli all ja Venemaa Föderatsioon ei taha seda meile tagastada, ei taha meile maksta selle eest kompensatsioone, ei taha isegi sel teemal läbirääkimisi pidada."

Helme rääkis, et kui me muretseme Lõuna-Osseetia ja Krimmi pärast, siis peame muretsema ka oma territooriumi pärast – nii pole meil topeltstandardeid.

"Meil on väga palju erimeelsusi Marine Le Peniga, aga loomulikult oleme me huvitatud sellest, et järgmises Euroopa parlamendis rahvusmeelsed jõud oleks võimalikult tugevad."

Le Pen tegi ettepaneku Venemaa NATO-sse kutsuda>>

EKRE tahab näha Euroopat konkureerivate riikide ja seda kaudu Euroopat innovatiivselt edasiviiva jõuna, mitte ülebürokratiseeritud, ületsentaraliseeritud ebademokraatliku moodustisena, mille suunas on Euroopa viimasel ajal liikunud.

"Me ei jaga kindlasti Le Peni russofiilsust."

Eesti on sõlminud 2005. aastal Vene Föderatsiooniga piirilepingu.

"Kumbki pool pole suutnud ega jõudnud ega tahtnud seda lepingut ratifitseerida," rääkis Helme. "Eesti soov on olnud, et Vene Föderatsioon tunnustaks Tartu Rahu lepingut Eesti vabariigi sünnidokumendina, sünnitunnistusena, nagu Lennart Meri on seda nimetanud. Vene Föderatsioon on keeldunud seda tegemast."

Prantsusmaa Rahvusrinne partei muudab nime>>

Helme sõnul on nii EKRE kui ka Isamaa seda meelt, et Vene Föderatsioonilt tuleb seda kinnitust kindlasti oodata.

"Me ei hakka loomulikult Venemaaga Petserimaa ega Narva jõe taguste alade pärast sõdima ja ma arvan, et ka Venemaa ei kuuluta meile selle pärast sõda," rääkis Helme.

"Aga nii nagu Jaapan on valmis kannatlikult valmis ootama Kuriili saarte küsimuse lahendamist jumal teab, millises tulevikus, nii ka meie oleme valmis kannatlikult ootama, et me selle küsimuse saaksime lahendatud mõlamaid pooli rahuldavalt ja juriidiliselt korrektselt rahvusvahelise õiguse kohaselt lahendatud."
 

100
Tagid:
EKRE, Prantsusmaa, Eesti, valitsus, Mart Helme, Marine Le Pen
Teema:
Marine Le Peni visiit Tallinna (11)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde