President Kersti Kaljulaid

Euroopa riigipead: liidu tuleviku peavad otsustama kodanikud

79
(Uuendatud 13:48 09.05.2019)
Euroopa kodanikud peavad otsustama, mis suunas Euroopa Liit edasi liigub.

TALLINN, 9. mai — Sputnik. President Kersti Kaljulaid kutsub täna ühisavalduses Bulgaaria, Tšehhi, Saksamaa, Iirimaa, Kreeka, Prantsusmaa, Horvaatia, Itaalia, Küprose, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Austria, Poola, Portugali, Rumeenia, Sloveenia, Slovakkia ja Soome riigipeadega kõiki hääleõiguslikke Euroopa kodanikke üles osalema 2019. aasta mai lõpus toimuvatel Euroopa Parlamendi valimistel, edastas presidendi kommunikatsiooniosakond.

"Euroopa on meie parim idee. Pärast seda, kui ohjeldamatu rahvuslus ja muud äärmuslikud ideoloogiad viisid Euroopa kahe maailmasõja julmusteni, on Euroopa ühendamine aidanud täide viia sajanditevanust unistust rahust Euroopas. Tänase päevani ei saa ega tohikski me võtta seda rahu ja vabadust, jõukust ja heaolu iseenesestmõistetavana. On oluline, et me kõik aitaksime rahumeelse ja lõimitud Euroopa idee teostamisele aktiivselt kaasa," seisab presidentide ühises avalduses.

Neljapäeval heisatakse Eesti ja Euroopa Liidu lipud>>

Riigipead on seisukohal, et tugev ja ühtse Euroopa jaoks on vaja tugevat Euroopa Liitu: "Liitu, millel on ühised asutused, liitu, mis hindab pidevalt oma tööd kriitilise pilguga ning on võimeline end reformima, liitu, mille elutähtsaks vundamendiks on tema kodanikud ja liikmesriigid."

"Euroopas on ruumi väga paljudele seisukohtadele ja ideedele. Ent me ei tohi naasta sellise Euroopa juurde, kus riigid ei ole enam võrdsed partnerid, vaid vastased. Meie ühendatud Euroopa vajab oma rahvaste tugevaid hääli. Seepärast kutsume teid valima. Hääletusel on meie kõigi ühise Euroopa tulevik," seisab avalduses.

Ühisavalduse täistekst:

Ühine üleskutse 2019. aasta mais toimuvatel Euroopa Parlamendi valimistel osalemiseks

Euroopa on meie parim ühine idee

Pärast seda, kui ohjeldamatu rahvuslus ja muud äärmuslikud ideoloogiad viisid Euroopa kahe maailmasõja julmusteni, on Euroopa ühendamine aidanud täide viia sajanditevanust unistust rahust Euroopas. Tänase päevani ei saa ega tohikski me võtta seda rahu ja vabadust, jõukust ja heaolu iseenesestmõistetavana. On oluline, et me kõik aitaksime rahumeelse ja lõimitud Euroopa idee teostamisele aktiivselt kaasa.

Euroopa parlamendi valimised: ja mis siis edasi saab>>

2019. aasta valimised on erakordse tähtsusega: teie, Euroopa kodanikud, otsustate, mis suunas Euroopa Liit edasi liigub. Meie—Bulgaaria, Tšehhi, Saksamaa, Eesti, Iirimaa, Kreeka, Prantsusmaa, Horvaatia, Itaalia, Küprose, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Austria, Poola, Portugali, Rumeenia, Sloveenia, Slovakkia ja Soome riigipead—kutsume seega kõiki hääleõiguslikke Euroopa kodanikke üles osalema 2019. aasta mai lõpus toimuvatel Euroopa Parlamendi valimistel.

Euroopa rahvad on oma vabast tahtest ühinenud Euroopa Liiduks, mis põhineb nii liikmesriikide sisesel kui ka ülesel vabadusel, võrdsusel, solidaarsusel, demokraatial, õiglusel ja lojaalsusel. Liiduks, mille sarnast pole Euroopa ajaloos varem nähtud. Meie Euroopa Liidus otsustavad Euroopas kehtivate reeglite ning eelarve kasutamise üle Euroopa Parlamenti valitud saadikud ja Euroopa Liidu Nõukogu ehk kõikide liikmesriikide valitsused.

Me oleme kõik eurooplased

Paljudele eurooplastele, eriti noorema põlvkonna esindajatele, on nende Euroopa kodakondsus muutunud loomupäraseks. Nende jaoks ei ole vastuoluline armastada oma küla, linna, piirkonda või rahvust ning olla samas pühendunud eurooplane.

Meie Euroopa suudab koos väljakutsetega toime tulla

Praegustel kuudel seisab Euroopa Liit silmitsi varasemast tõsisemate väljakutsetega. Esimest korda pärast Euroopa ühendamise alustamist on inimesed hakanud rääkima ühe või mitme lõimimisotsuse tagasivõtmisest, näiteks liikumisvabaduse või ühiste asutuste kaotamisest. Esimest korda kavatseb liikmesriik liidust lahkuda. Samal ajal nõuavad teised ELi või euroala tihedamat lõimimist või mitmekiiruselist Euroopat.

Europarlamendi valimised: kesk- ja reformierakondlased saavad kohti juurde, Isamaa kaotab>>

Nende asjade kohta on liikmesriikide kodanikel ja valitsustel, aga ka meil, riigipeadel, erinevad arvamused. Küll aga oleme kõik nõus, et Euroopa lõimimine ja ühtsus on ülioluline ning et me tahame Euroopas jätkata liiduna. Meie aja üleilmsetele probleemidele saab vastu seista üksnes tugeva kogukonnana.

Kliimamuutused, terrorism, majanduse üleilmastumine ja ränne ei tunnista riigipiire. Me saame nendele katsumustele edukalt vastu seista ning jätkata majanduslikku ja ühiskondlikku sidusust ja arengut ainult siis, kui me teeme institutsioonilisel tasandil võrdsete partneritena koostööd.

Me soovime, et Euroopa oleks tugev ja ühtne

Selleks on meil vaja tugevat Euroopa Liitu, liitu, millel on ühised asutused, liitu, mis hindab pidevalt oma tööd kriitilise pilguga ning on võimeline end reformima, liitu, mille elutähtsaks vundamendiks on tema kodanikud ja liikmesriigid.

See Euroopa vajab jõulist poliitilist arutelu parima tulevikutee üle, mis lähtuks 25. märtsil 2017 allkirjastatud Rooma deklaratsioonist. Euroopas on ruumi väga paljudele seisukohtadele ja ideedele. Ent me ei tohi naasta sellise Euroopa juurde, kus riigid ei ole enam võrdsed partnerid, vaid vastased.

Meie ühendatud Euroopa vajab oma rahvaste tugevaid hääli. Seepärast kutsume teid valima. Hääletusel on meie kõigi ühise Euroopa tulevik.

Europarlamendi valimised - 2019>>

79
Tagid:
Euroopa Liit, Kersti Kaljulaid, valimised, Euroopa Parlament, Europarlament
Teema:
Europarlamendi valimised - 2019 (48)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde