President Kersti Kaljulaid valitsuse ametissevannutamisel Riigikogus.

Eesti langes võitluses

341
(Uuendatud 17:24 03.05.2019)
Paljud Euroopa ja Ameerika meediaväljaanded teatavad ärevusega ilmsetest paremäärmuslikest rahvuslikest ilmingutest Eestis ja EKRE osalemisest uues valitsuskoalitsioonis.

TALLINN, 3. mai — Sputnik, Aleksei Toom. Välisajakirjandus kritiseerib uut Eesti valitsust ja eriti selle siseminister ja EKRE juhti Mart Helmet palju teravamalt kui Eesti enda meedia. Teatatakse, et riik on üle läinud parempoolsete natsionalistide leeri ja märgitakse ära koalitsiooniministrite konflikti president Kersti Kaljulaidiga.

Mart Helme väljaütlemisi president Kersti Kaljulaidi aadressil nimetavad Euroopa väljaanne Euobserver ja mitmed teised meediakanalid seksistlikuks ning valitsust tervikuna paremäärmuslikuks. EKRE liidrile heidetakse ette tema poliitiliselt sobimatuid kommentaare presidendi suhtes, kes keeldus kuulamast ametisse astuva, kuid perevägivallas süüdistatava ministri Marti Kuusiku ametivannet. 

Väikese skandaali ja protestidega: Eesti uus valitsus astus ametisse >>

Eesti uus siseminister ja EKRE juht Mart Helme nimetas ERR teatel president Kersti Kaljulaid käitumist minister Kuusiku skandaali sattudes emotsionaalse naise, mitte presidendile kohaseks käitumiseks. "Seda võib endale lubada üks emotsionaalselt üles köetud naine. Aga Kersti Kaljulaid ei ole lihtsalt üks naisterahvas, vaid on vabariigi president," sõnas Helme, kommenteerides Kaliulaidi lahkumist Riigikogust Kuusiku ametivande andmise ajaks. "Ta loeb ära ühe artikli, on naisterahvana emotsionaalselt niivõrd ärritunud, et langetab kohe käigupealt otsuse," lisas Helme. 

Maailma ajakirjandus  toob esile EKRE pääsu Eesti valitsusse
© Sputnik / Денис Пастухов

Sputnik Eesti on varem kirjutanud, et uue valitsuse kinnitamine ja ametissevannutamine ei toimunud konfliktide ja skandaalideta. Veidi enne väliskaubanduse ja infotehnoloogiaminister Marti Kuusiku ametivande andmist, kuid siiski pärast tema ametisse kinnitamist avaldas teise koalitsioonierakonna Isamaa liikmele Hans H. Luigele kuuluv väljaanne Eesti Ekspress materjali Kuusiku vägivallast pereliikmete suhtes. Uus minister ise nimetas ilmunud artiklit laimuks, eitas vägivalla tarvitamist oma endise abikaasa suhtes, kuid esitas kaks päeva pärast ametivande andmist tagasiastumispalve. 

See ei olnud "OK" märk, vaid üleskutse "valgete ülemvõimule"

Ka välismeedia üldine reaktsioon Eesti uue valitsuse suhtes on olnud negatiivne. The New York Times väidab oma artiklis, et isa ja poeg Helmed, kellest said uue valitsuse ministrid (kabinetiliikmete lähedasi perekondlikke suhteid ei kiideta heaks enamikes arenenud riikides), ei demonstreerinud parlamendi tribüünilt rääkides üldsegi mitte "OK"-märki, nagu paljud arvasid, vaid selle märgi tähendus on "White power" ("Valge jõud", mis tähendab "valge inimrassi ülimuslikkust"), mille on üle võtnud parempoolsed natsionalistlikud liikumised, sealhulgas Ameerika Ühendriikides. Selliste märkide ja sümbolite kohta saab põhjalikumalt lugeda natsiorganisatsioonidele vastu võitlevate valitsusväliste organisatsioonide materjalidest. 

Samas võtmes kirjutab Eesti uue valitsuse vannutamisest Briti Rahvusringhääling BBC, mis avaldas ka foto Riigikogu saalis pealdisega "Sõna on vaba" pusa kandvast president Kersti Kaljulaidist. Selles väljaandest ja välisajakirjandusest üldse õhkub Eesti uue valitsuse teemal teatud segadust, et nominaalne riigipea saab vaid sellisel viisil sõnavabadust kaitsta.

Ameerika Ühendriikide Politico tuletab artiklis "Eesti on liitunud paremäärmusliku klubiga" muuhulgas meelde, et üks koalitsioonivalitsuses EKREt esindavatest ministritest - keskkonnaminister Mart Järvik, oletas alles hiljuti avalikult, et riigi poliitilised liidrid on "salajuudid" ja postitas Facebookis (kuid kustutas selle hiljem) naispoliitikute aadressil märkuse, et "emmekeste aeg poliitikas on lõppenud, isad on kodus ootamas". Ühtlasi meenutas Politico Martin Helmele tema sõnu "mustad, minge koju".

341
Tagid:
EKRE, ajakirjandus, Eesti, Kersti Kaljulaid, Martin Helme, Mart Helme
Teema:
Eesti valitsus - 2019 (111)
Samal teemal
EKRE osalusega valitsus sunnib vaatama maailma uue pilguga
Kas uus valitsus suudab valimisjärgset Eesti ühiskonda tasakaalustada
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde