Suurõppused Vostok 2018

SIPRI: Venemaa ei ole enam viie suurima sõjalise eelarvega riigi hulgas

144
(Uuendatud 19:09 29.04.2019)
Venemaa sõjaline eelarve langes esimest korda alates 2006. aastast maailma viie suurema hulgast välja.

TALLINN, 30. aprill — Sputnik. Maailma sõjalised kulutused ulatusid eelmisel aastal 1,8 triljoni dollarini, mis on 2017. aasta eelarvest 2,6% kõrgem, ütleb Stockholmi Rahvusvahelise Rahu-uuringute Instituudi (SIPRI) iga-aastane ettekanne.

Samas langes Venemaa esimest korda alates 2006. aastast esiviisiku hulgast välja, vahendab RIA Novosti.

Uuringu kohaselt saavutasid kogukulutused kõrgeima taseme alates 1988. aastast, mil instituut hakkas sellekohast teavet koguma.

"2018. aastal olid maailma sõjalised kulutused 76% kõrgemad kui 1998. aastal, mil sõjalised kulutused saavutasid pärast külma sõja lõppu madalaima taseme," teatab raport.

SIPRI hinnangul moodustasid kaitsekulud tervikuna 2,1% maailma SKP-st, mis on keskmiselt 239 USA dollarit inimese kohta.

Venemaa kaotas oma koha esiviisikus

Venemaa sõjalised kulutused moodustasid 2018. aastal SIPRI andmeil 61,4 miljardit dollarit, mis on 3,5% vähem kui aasta varem. Seega langes Venemaa pingereas kuuendale kohale.

Viit esimest kohta hoiavad Ameerika Ühendriigid, Hiina, Saudi Araabia, India ja Prantsusmaa, kelle kanda on 60% maailma sõjalistest kulutustest.

Esimest korda alates 2010. aastast kasvasid Ameerika Ühendriikide kaitsekulutused 4,6% võrra 649 miljardi dollarini.

"USA 2018. aasta sõjalised kulutused vastasid ligikaudu SIPRI pingerea kaheksa järgmise riigi summaarsetele sõjalistele kulutustele," teatab raport.

SIPRI relvade ja sõjaliste kulutuste programmi direktor Oda Flerani sõnul on see tingitud "uue relvahangete programmi käivitamisest Trumpi administratsiooni ajal 2017. aastal".

Hiina osakaal maailma sõjalistes kulutustes on 14%

Samal ajal oli protsentuaalselt kõrgeim juurdekasv 15 juhtriigi seas Türgis (24%).

Aruandes märgitakse ka, et sõjaliste kulutuste suurenemist võis 2018. aastal täheldada Kesk- ja Ida-Euroopa riikides.

Jüri Luik: Eesti peaks oma kaitsekulutusi suurendama >>

"Poola kulutused suurenesid 2018. aastal 8,9%, 11,6 miljardi dollarini, samas kui Ukraina kulutused kasvasid 21% võrra 4,8 miljardi dollarini. Samuti suurenesid kulutused Bulgaarias, Lätis, Leedus ja Rumeenias 2018. aastal (18–24%)," kirjeldab raport.

NATO
© Sputnik / Алексей Витвицкий

SIPRI relvade ja sõjaliste kulutuste programmi vanemteaduri Pieter Wezemani sõnul on see "suuresti tingitud Venemaa suurenevast ohtlikkusest".

Stockholmi Rahvusvaheline rahu-uuringute instituut asutati 1966. aastal. SIPRI on sõltumatu mõttekoda, mis uurib konflikte, relvastust, relvastuskontrolli ja desarmeerimist.

President Vladimir Putin teatas 2017. aasta detsembris, et Venemaad ei õnnestu enam võidurelvastusse tõmmata. Riigipea pressiesindaja Dmitri Peskov ütles omakorda 2018.a. märtsis, et viie aasta pärast on kavas kaitsekulutusi vähendada kolmele protsendile SKP-st.

144
Tagid:
relvastusprogramm, ründerelvastus, tuumarelvastus, relvastus, kaitsekulutused, NATO, USA, Venemaa
Samal teemal
Riigikaitsele eraldatakse nelja aasta jooksul 2,4 miljardit eurot
Kuhu küll see raha läheb
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde